Veel kongressi otsustest

Kuna FIDE endiselt hoidub lähema ametliku informatsiooni andmisest oma Dresdeni kongressi kohta, siis tuleb ikka veel piirduda siit-sealt kogutud killukestega. Nagu selgub, on aastakümneid tegutsenud organisatsioon üldse veel ametlikult registreerimata. Asi lubatakse nüüd küll kähku korda ajada. Üht-teist kohtunikele huvipakkuvat saab välja lugeda ka Professionaalsete Maletajate Assotsiatsiooni (ACP) sekretäri GM Bartlomiej Macieja Chessbase´is avaldatud artiklist.

Kõigepealt koodeksist. Jutt käib ikka vaid paarist üldist tähelepanu pälvinud artiklist. Hilinemisaja võimaluse ja pikkuse kohta jäi mul Gijssenist mulje, et Täitevkomitee siin ühisele seisukohale ei jõudnud (vt. 17.XII Hilinemisega või ilma). Macieja järgi olevat TK siiski pooldanud võimaliku hilinemisaja viimist 0-le ja seda ka Peaassambleele soovitanud. Suurt tähtsust sel muidugi pole, sest PA keeldus vastutust endale võtmast ja otsustuskord on nüüd Presidendinõukogu käes. Nii et enne paari-kolme kuud ei selgu midagi.
Reeglite komitees olevat diskuteeritud elavalt selle üle, kas vastasmängijale üldse võib viiki pakkuda ja kui jaa, siis millal. Koodeksisse otsustati lisada selline punkt: Võistluse reeglid võivad ette näha, et mängijad ei või viiki leppida enne kindlaksmääratud käikude arvu või ei tohi seda üldse teha ilma kohtuniku nõusolekuta.
Macieja toob sellega seoses ära ACP liikmete (seega tippmängijate) seas kevadel korraldatud ringküsitluse tulemused (kehtivaks tunnistati 171 seisukohavõttu). Osalejatest leidis 43 %, et viigipakkumine olgu lubatud mistahes ajal, 17 % oli võrdselt nii neid, kes tahtsid viigipakkumise keelata enne 30. käiku, kui ka neid, kelle arvates piiriks peaks olema 40. käik. 3 % arvates võiks seda teha alles pärast 50. käiku. 18 % pooldas Korsika reegli kehtestamist, mille järgi viiki ei tohiks üldse pakkuda. Kui vastasmängija lubatud ajal tehtud viigipakkumise tagasi lükkab, peaks see 12 % vastanute arvates tooma ajalise karistuse.
Kaob artikli 12.2b keeld mobiiltelefonide ja muude elektrooniliste sidevahendite toomise kohta mängualale. (Sest kuhu nad ikkagi panna?) Küll aga peavad need olema täielikult välja lülitatud.

Võistlustel kasutatavad ajakontrollid peaksid muutuma standardseks, kuigi valikuvõimalus on üsna suur. Nii tuleks nn. klassikalises males rakendada üht järgmistest võimalustest:
a) 90 min. partiile + 30 sek. igale käigule
b) 90 min. 40 käigule + 30 min. lõpuni, 30 sek. igale käigule
c) 100 min. 40 käigule + 50 min. 20 käigule + 15 min. lõpuni, 30 sek. igale käigule
d) 120 min. 40 käigule + 30 min. lõpuni
e) 120 min. 40 käigule + 60 min. lõpuni
f) 120 min. 40 käigule + 60 min. 20 käigule + 30 min. lõpuni.
Kui kontroll on teistsugune, siis vähemalt GM, IM, WGM ja WIM normideks see turniir pärast 1. juulit arvesse ei lähe.

Reitingunimekirju hakkab FIDE edaspidi avaldama mitte iga 3 kuu, vaid iga 2 kuu tagant. Kuivõrd suurmeistrite arv on kiiresti kasvanud, oli elavalt arutatud mingi eliit-suurmeistri tiitli loomise vajadust. Ettepanek lükati tagasi, sest selgus, et reitinguga mängijate arv oli proportsionaalselt veelgi rohkem kasvanud.
1972.a. oli 83 GM, reitingumängijaid 794, neist reitingu üle 2200 omas 692.
2000.a. oli 1158 GM, reitingumängijaid 96 509, neist üle 2200 reitinguga 21 023.
Seega oli suurmeistreid reitingumängijatest esimesel juhul 10,5 % (kõrgema reitinguga mängijatest 12 %), teisel juhul oli suurmeistreid vaid 1,2 % (või vastavalt 5,5 %).
Edaspidi on FIDE reitingute alampiiriks mitte 1400, vaid 1200. Tiitlinorme aga parasjagu tõsteti. GM normi täitmine on näiteks võimalik vaid siis, kui su vastastest on vähemalt 1/3 suurmeistrid.

Sünnipäevaõnnitluse saatsin eile Austriasse Linzi. Werner Stubenvoll sai 65. Tegemist on väga aktiivse FIDE tegelasega, kellega koos töötasin omal ajal reeglite komitees. Praegu vastutab ta oma kodumaal reitingute arvestamise eest, FIDEs aga kuulub ta kvalifikatsioonikomisjoni, kohtunikekogusse ja śveitsi paarimise komiteesse. IA on ta alates 1990. Ei mäleta, et oleksin temaga turniiridel koos tegutsenud, küll aga siis kui kunagi Euroopa klubide turniiri alagruppe juhtisin, oli ta tavaliselt selle sarja üldine peakohtunik.
Lembit