Vigurid kukuvad ümber

Põhja-Rein-Vestfaali kohtunikelehel toodi mõned päevad tagasi ära järgmine juhtum: Sealses regionaalliigas laseb käigul olev mängija ühel malendil kukkuda. Kui ta on selle üles tõstnud ja õigele väljale asetanud, nõuab vastasmängija sellega käimist. Mängija keeldub. Juuresviibinud kohtunik lubabki käia teise malendiga, kuna malendi puudutajal polnud käimiskavatsust. Kuna partii lõpeb vastase võiduga, siis protesti ei järgne. Küll aga uuritakse nüüd tagantjärele, kas ikka kohtunikul oli õigus niimoodi toimida.
Kindlasti oli. Koodeksi artikkel 4.3 ütleb ju, et käimis- või löömiskohustusega on tegemist juhul, kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual ... Ümberkukkunud malend ilmselt selle artikli alla ei käi. Siin tuleb rakendada artiklit 7.3: Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Otsustab kohtunik. Koodeks lähtub sellest, et kohtunikel on vajalik pädevus ja hea otsustusvõime ning nad on täiesti objektiivsed (koodeksi sissejuhatus).

Saksa Maleliidu koduleheküljel on aga viimasel nädalal arutatud, mida teha ümberkukkunud malendiga välkmales. Kaido Külaots kirjutas Sporditähes, kui karmilt sel juhul Pekingis mõttemängudel mängijatega ümber käidi: kui seda tehti pärast käigu sooritamist (s. t. ka kella vajutamist), oli kaotus kohe käes. Üldises kasutuses see toimimist lihtsustav reegel veel pole, nii et arutleda võib.
Ega art. 7.3 päris selgelt formuleeritud pole. Oletame, et valge teeb käigu, vajutab kella ja ajab siis malendi ümber. Must vajutab valge kella uuesti käima, valge seab oma malendi korda ja vajutab uuesti kella. Kas oleks kohtunik pidanud siin mingil hetkel sekkuma? Välk on rohkem kui ükski muu maleliik kahe mehe omavaheline mäng ja kohtunik hoiab end seal võimalikult tagasi. Sekkumine võib olukorra veel keerukamaks muuta, aga kohtuniku eesmärk on ju vastupidine. Kohtunik sekkub mängijate lahkarvamuste korral, muidu mitte.
Probleem tuleb sellest, et FIDE on püüdnud viia reeglite arvu miinimumini ja katta samade reeglitega igasuguse ajakontrolliga partiisid.

Kella tagasivajutamisest koodeks juttu ei tee, küll aga soovitavad seda näiteks Soomes kehtivad reeglid. Kindlasti ei või kella tagasi vajutada neil juhtudel, kui iga käik toob Fischeri süsteemis lisasekundeid. Välgus ei kasutata küll seda moodust rohkesti, kuid Saksamaal mängitavat näiteks 4 minutit partiile ja 2 sekundit käigule.
Kohtuniku kutsumine koos kella seiskamisega viidab asjatult aega ja katkestab teatud ajaks mängu. Nii võiks vaatamata selle mainimise puudumisele välkmales kella tagasivajutamine minu arust toimida. Probleem võib tekkida siis, kui üks mängijaist tõlgendab artiklit 7.3 nii, et tagasivajutus pole lubatud ja vastane teeb seda keelatud moel, tema ise aga tahab toimida reeglite järgi.
Kui kohtuńik kutsutakse, siis peaks see ilmselt kõigepealt vaatama, kas malendid seisavad juba korralikult või mitte. Kui jah, siis manitseb ta mõlemaid: üht kella tagasivajutamise eest, teist selle eest, et see ei seadnud malendeid oma ajast korda. Kui malend ikka veel paigal pole, siis võib kellal teha ajalise korrektiivi vastasmängija kasuks.
Oma tekstis "Mõnda välkmale reeglitest" (2004) kirjutasin: Kui malendid on laual pikali, siis otsustagu kohtunik ise oma mõistusega, mida ta teeb. Koodeks alati ette ei ütle ... Viimasel paarikümnel sekundil kella seiskamine võib anda kellelegi olulise eelise. Küllap on see praegugi nii.
Lembit