Kohtuniku tegutsemisest

Kuidas peaks kohtunik toimima ajapuuduses? Viimases Chesscafes tuuakse juhtum Hollandist. Partii ajakontrolliga 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund lõpuni. Mustal oli jäänud alla 5 minuti ja ta oli lõpetanud märkimise. Valgel oli aega rohkem ja ta jätkas kirjutamist. Siis tegi valge 41. käigu ja must tahtis endale abiks saada valge protokolli. Kohtunik aitaski tal seda saada, sest käigul olles võivat alati vastasmängija protokolli küsida. Käekiri oli aga valgel halb, nii et kohtunik hoiatas, et paneb talle kaotuse, kui paremini kirjutama ei hakka. Seiskas siis kellad ja laskis mustal protokolli taastada. Kas kohtuniku tegevus oli korrektne?

Selles olukorras must protokolli küsida ei tohtinud, kohtunik ei tohtinud aga näidata, et käikude arv on täis. Kohtunik võib alles pärast noolekese langemist nõuda, et mängija vastasele protokolli annaks. Kellad oleks tulnud seisma panna vaid siis, kui kumbki poleks protokolli kirjutanud.
Art. 8.5b: Kui ainult üks mängija pole kohustatud vastavalt artiklile 8.4 partiiprotokolli pidama, peab ta selle täielikult korda tegema niipea, kui üks nooleke on langenud. Tingimusel, et mängija on käigul, võib ta kasutada oma vastasmängija partiiprotokolli, kuid peab selle tagasi andma enne käigu tegemist.
Kirja loetavuse üle otsustamine kipub olema subjektiivne. Partii kaotatuks lugemisega mindaks ilmselt liiale ja seda võiks kasutada vaid äärmusjuhtumil. Kui protokoll oli ikkagi loetav, siis polnud ju tegemist partii taastamisega, vaid ainult musta puuduvate käikude kirjutamisega.

Iraanist tuli Chesscafesse küsimus selle kohta, kuidas peaks kohtunik sekkuma kiir- ja välkmales, kui märkab, et mõlemad kuningad on tules või asuvad kõrvuti väljadel.
Art. B6: ... sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundamine ei ole lõpetatud.
Valmis retsepti pole minul ega RC esimehelgi.
Art. 7.4a ju mingi üldise orientiiri annab: Kui partii ajal leitakse, et on tehtud määrustevastane käik ..., tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist. Kui seisu, mis oli vahetult enne seda, kui tehti vastase käik, ei saa kindlaks teha, jätkub partii viimasest kindlaks tehtavast seisust enne määrustevastasuse teket.
Aga see ei ütle, kuidas seda viimast kindlaks tehtavat seisu leida. Nii et äärmisel juhul tuleb arvestada uue partii mängimise võimalusega.

Välkmales tuleb arvestada, et määrustevastane käik loetakse sooritatuks vaid siis, kui vastasmängija on esinenud vastava avaldusega enne oma käigu tegemist (vt. art. C3). Nii et kui määrustevastase käigu on teinud mõlemad mängijad, võib taotluse selle kohta esitada vaid see mängija, kes on parajasti käigul. Määrustevastase käigu teeb ka kuninga tulle jätnud mängija. Nii et kui mõlemad kuningad teineteist ründavad, võib käigul olija taotleda endale võitu.

Sama iraanlane on koodeksist (art. B4) välja lugenud sellegi, et pärast 3 käigu sooritamist ei võeta vastu mingeid taotlusi seoses malendite vale asendiga. Aga mis siis, kui üks või mitu malendit laualt puudub, nende hulgas kasvõi kuningas? Asi on absurdne; ise pole küll näinud, et keegi oleks kuningata mängima hakanud. Aga võiks ju proovida. Geurti arvates ei saa valgele kuninga puudumisel matti panna ja võiks vaid ajaga võita. Nii et vähemalt viik oleks siis peaaegu et garanteeritud. Ei kujuta küll ette üht poolt ilma kuningata vastase kuningat matistamas.

Aga seda teatas iraanlane õigesti, et artikkel 10.2 ei kehti mingite ajalisandite puhul, olgu need kasvõi 1 sekund käigule.
Selleks aastaks siis kõik. Ehk tuleval aastal kirjutab keegi teine. Aga seniks head vana aasta lõppu, kolleegid!
Lembit