Soome kiirmalereeglitest

FIDE koodeks annab liikmesliitudele võimaluse oma detailsemate reeglite rakendamiseks, seda aga teatud tingimustel. Soomes on sellest ajast, kui kirimalereeglitest sai koodeksi koostisosa (1996), neid ignoreeritud ja mängitud kiirmalet oma reeglite järgi. Nende kasutamine on piiratud Soome territooriumiga ja neid ei kasutata FIDE võistlustel. Seega on täidetud koodeksi eessõnas toodud tingimused b ja c. Punktiga a (et ei oleks mingit vastuolu FIDE koodeksiga) pole minu arvates küll täiel määral arvestatud.
Ehk on aga nende reeglie vaatlemine meilegi kasulik, arvestades, et meie mängijaid käib mängimas Soomes ja küllap on Soome mängijaid ka Kalevi Kerese-turniiril. Arvan, et meil ei tasu FIDE koodeksiga vastuollu minna, küll aga võiks kokku leppida ühtmoodi tegutsemises nendel juhtudel, kui praegused ametlikud napid kiirmalereeglid otsad lahtiseks jätavad. Loomulikult ei vaatle ma ühtelangevaid punkte ega neid asju, mis ka kirja panemata tunduvad päris selged olevat.

FIDE-l on artikleid 9, soomlastel 21 punkti. Esimene ilmne erinevus on soomlaste 7. punkt. FIDE ütleb selgelt, et kui kuninga ja lipu asend oli algseisus ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud. Soomlastel vastupidi on vangerdus ka sel juhul võimalik.
Järgmised punktid sisaldavad aga FIDE-ga võrreldes täpsemaid toimimisjuhendeid.
9. Kui mängija ajab paigast ühe või mitu malendit, peab ta parandama seisu õigeks oma aja arvel. Kui vaja, võib vastasmängija selleks käivitada mängija kella.
10. Kui mängija puudutab üht malendit ja käib teisega, võib vastasmängija käivitada mängija kella ja nõuda, et ta käiks esmalt puudutatud malendiga.
11. Kui ettur viiakse viimasele reale ja jäetakse teise malendiga asendamata, on mõlemal õigus seisata kell malendi saamiseks.

Vastavalt 13. punktile kaotab juba 1. määrustevastane käik nagu välkmaleski. Arvan, et see on liiga resoluutne, kuigi samal ajal FIDE reeglites toodud tavamalelik toimimismoodus (vastasmängijale 2 x a 2 min, 3. kord kaotus) on liiga aegaviitev, eriti kui tegemist on algajate rohkelt eksivate mängijatega. Üldiselt on aktsepteeritud minu poolt tavaliselt kasutatavat moodust 1. kord hoiatus, 2. kord kaotus. Olen proovinud ka 1. kord 2 min., 2. kord kaotus.
Ajaületuse kohta ütleb soomlaste p. 13: Partii võidab see, kelle vastasmängija nooleke langeb varem, tingimusel et 1) mängija osutab sellele ja seiskab oma kella nii, et selle nooleke on veel ülal ning 2) tal on piisavalt materjali mati tegemiseks. Kuninga löömine on keelatud, tuld tuleb vaid näidata.

14.punkti järgi fikseerivad soomlased viigi ka igavese tule, seisu kordumise ja "surnud seisu" tõttu. Mängija peab siis seiskama kella ja kutsuma kohtuniku. Kui vastasmängija viigiga ei nõustu, peab ta mängima nii, et partii edeneks. Kui kohtunik nendib, et partii ei edene, fikseerib ta viigi.
FIDE artikli 10.2 rakendamisest kiirmales Soome reeglid juttu ei tee ja seda seal ei rakendatagi. FIDE reeglite järgi kehtivad nii 10.2 kui ka 50 käigu reegel kiirmaleski. Praktiliselt see siiski vähegi suurema osavõtjate arvuga võistlustel võimalik pole. Ühe partii pärast ei saa kohtunik jätta unarusse kõiki teisi laudu, liiati ei peeta ka partiiprotokolle. Arvestagem aga, et artikkel 10.2 kehtib vaid juhul, kui mängitakse ilma lisasekunditeta. Nii et näiteks Kalevi kiirturniiril seda kasutada ei saa.

Soomlaste reeglitest leiame veel sellised punktid:
15. Kohtuniku otsus sõltub sündmuste järjekorrast. Kui seda ei õnnestu selgitada, loeb see, missuguses järjekorras sündmustest teatati.
16. Vaidlusolukorras võib kumbki mängija seisata kohtuniku kutsumiseks kellad.
17. Reeglite rikkumise eest: 1. kord hoiatus, 2. kord kaotus. Kui asi kordub mitmes partiis, võib mängija võistlustelt kõrvaldada.
19. Kohtunik võib malekella kätte võtta vaid vaidluse korral, siis kui mängijad seda paluvad või kella vahetamiseks.
20. Kui pealtvaataja sekkub (näiteks öeldes, et nooleke on kukkunud), võib partii määrata uuesti mängitavaks.
21. Kohtuniku otsuste peale ei saa protesteerida.
Ilusaid algavaid pühi, head kolleegid!
Lembit