Viik või võit?

Ühes Saksamaal mängitud partiis püüdis valge võita lipu ja ratsuga lipu vastu. Tagajärjetult. Lõpuks andis valge lipuga tuld nii, et see oleks järgmisel käigul viinud lippude vahetusele. Must tegi kuningakäigu, valge lõi kaitstud lipu ja vajutas kella. Must nägi, et asi on selge ja lükkas malendid kokku. Viik. Aga mis siis, kui valge oleks nüüd võitu taotlenud? Malendite kokkulükkamine on ju kaotuse märk.

Kõigepealt on oluline, mida mängijad partiiprotokolli märkisid. Kui "viik", siis nii see ka muidugi jääb. Koodeks ei näe ette, mismoodi peaks partiid alla andma. Ka malendite kokkulükkamisest selle ühe võimalusena pole midagi öeldud. Tegelikult seda siiski niimoodi tõlgendatakse. Aga kunagi oli ka malekella seiskamine peaaegu surmkindel märk alistumisest, enam mitte. Kui pärast viigiettepanekut nupud kokku lükata, pole see ju alistumine, vaid viigiga nõustumine.
Ka sellel konkreetsel juhul polnud mingit alust malendite kokkulükkamist alistumiseks pidada.
Ikka tuleb põhjustes selgusele jõuda. Kohtunik oleks muidugi võinud nõuda seisu taastamist ja viik oleks selgeks saanud. Juhul, kui lipu löömine oleks olnud ainus võimalus, oleks partii juba musta lipu löömisega ja surnud seisu tekkimisega viigiga lõppenud.

Siin-seal on ka viimastel päevadel arutusele võetud Ivantśuki juhtum (dopinguproovi andmata jätmine). Vt. ka minu 30.XI Oodates kongressi otsuseid.
Kõigepealt vast niipalju, et olümpia lõpp ei tähendanud selle probleemi lõppu. Kuivõrd FIDE 5-liikmelist meditsiinikomisjoni (Doping Hearing Panel) ei õnnestunud Dresdenis kokku saada (aga võimalik, et ei tahetudki, et aega võita), peetakse selle koosolek lähema 3 kuu jooksul. Seni ei mingeid otsuseid.

FIDE dopingureeglite artikkel 6 näeb ette, et mängija kõik individuaalsed tulemused sellel võistlusel tuleksid tühistada ning esmakordne dopingureeglite rikkumine peaks viima ka kaheaastasele võistluskeelule (2. korral oleks tegemist juba eluaegse diskvalifitseerimisega).
Võistkonna tulemustega toimimise suhtes pole asi nii üheselt selge. See võiks tähendada olümpia pronksmedalite minekut Ungarile. Igatahes on seda nõudnud näiteks üks Calvia olümpial 2004 dopinguproovi andmisest hoidunud Papua - Uus-Guinea maletaja: kõigisse tulevat suhtuda ühtmoodi (aga tookord jäi ju nende meeskond ikkagi tabelisse, kuigi punkte kärbiti).
Päästjaks peaks olema dopingureeglite artikkel 6.1a: Kui mängija tõestab, et tal pole seoses rikkumisega süüd ega lohakust, ei tühistata tema individuaalseid tulemusi teisel võistlusel. Kas Ivantśuk ja FIDE aga suudavad seda tõestada?

Olin ise Dohas, kui 1999 otsustas FIDE erakorralisel Peaassambleel dopingureeglitega ühineda. Eesmärk muidugi olümpiamängudele pääsemine. 9 aastaga pole selles suunas vist põrmugi edasi liigutud. Ja taas vaieldakse pärast Ivantśuki lugu, kas male on üldse sport ja kas siin mingist dopingust võiks kasu olla. Maleolümpia ametlik arst Stefan Hehm igatahes ütles: Amfetamiin ei tee kedagi targemaks, ärksamaks aga küll.
Lembit