Artiklid 6 ja 7

Nüüd siis koodeksi II ossa, Võistlusmäärustesse tehtud parandustest ja täiendustest.
Malekella käsitleva 6. artikli kohta liikus arutlusperioodil täiesti uus tekst, mis lähtus sellest, et igal korralikul turniiril kasutatakse vaid elektronkelli (mehaanilistest oleks kõneldud vaid koodeksi lisas). Sellest tekstist ei võetud koodeksisse midagi.
Ainus märgatav täiendus käib nende juhtude kohta, kus kellale on asetatud valed mõtlemisajad. Nendega ümberkäimiseks ei andnud koodeks seni mingeid juhiseid. Nüüd ütleb artikkel 6.11b: Kui partii jooksul leitakse, et ühe või mõlema kella algnäidud polnud õiged, peab üks mängijaist või kohtunik otsekohe seiskama kellad. Kohtunik seab õiged algnäidud ning korrigeerib aegu ja käiguloendurit. Õigete näitude määramisel toimib ta oma parema äranägemise järgi. Ega see konkreetselt ära ütle, kuidas just toimida, aga vähemalt suund tegevuseks on olemas. Mulle torkas silma, et räägitakse käiguloendurist, kuigi FIDE tehniline komisjon otsustas juba mõned aastad tagasi nende kasutamisest loobuda.

Vaidlused artikli 6.7 üle (hilinemisaeg) kestavad endiselt, aga sellest oleme juba mitmel korral juttu teinud (vt. näit. 17.XII Hilinemisega või ilma, 21.XII Veel kongressi otsustest).
On veel mõned väikesed sõnastuse muutused ja lausete ümbertõstmised ühest kohast teise. Seal, kus seni oli juttu kohtunikule vastuvõetavast abilisest seisab nüüd resoluutsemalt abiline, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav ning kohtades, kus kõneldakse mingist võimalikust määrustepäraste käikude seeriast, on ära jäetud isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul, sest see mahub niikuinii enesestmõistetavalt nendesse seeriatesse.

Sama võib öelda ka järgmise, 7. artikli kohta (Määrustevastasused). Seni öeldi selles: kohtunik annab kahe esimese määrustevastase käigu eest vastasmängijale kummalgi juhul kaks minutit täiendavat aega. Sama mängija kolmanda möäärustevastase käigu eest loeb kohtunik partii sellele mängijale kaotatuks. Veidi tähelepanelikumal lugejal on tekkinud kindlasti küsimus, aga kas siis ka sel juhul, kui korrektsel mängijal on ainult kuningas lauale jäänud. Nüüd siis annab sama artikkel 7.4b selgelt vastuse. Selle lõppu on lisatud: Siiski lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mistahes võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga.
Lembit