Muutuvat kiir- ja välkmales

Alati on malekoodeksi järjekordsesse väljaandesse tehtud märksa rohkem ettepanekuid muudatusteks, kui neid sealt pärast leiame. Nii seekordki. Aga üht-teist siiski muutub ja sellega peaksime kursis olema. Võtame kasvõi kiir- ja välkmale.
Kõigepealt vast see, et uues koodeksis näib nende tähtsus tõusnud olevat. Kui seni oli koodeksi A lisa pühendatud partiide katkestamisele, see toiming on aga praktikast peaaegu kadunud, siis nüüd tähistatakse tähega A kiirmalet, tähega B välkmalet, katkestatud partiid on aga nihkunud hoopiski F kohale.

Esimene oluline muudatus on see, et ühetunnise mõtlemisajaga partii kuulub nüüd selgelt tavamale hulka. On loogilisem, et 14 minutit ja vähem on välkmale, 15 - 59 minutit aga kiirmale. Ka seni on ühetunnise ajakontrolliga partiisid sageli mängitud tavamale reeglite järgi ja nõutud seal näiteks partiide üleskirjutamist. Need maad, kus püüti reeglitest väga täpselt kinni pidada (näiteks Prantsusmaa), kasutasid 61-minutilist kontrolli, et partiid saaks lugeda tavapartiiks. Lisasekundite kasutamisel arvestatakse partii pikkust vanaviisi, aluseks 60-kordne lisand.

Edaspidi hakkab reeglite rakendamine sõltuma sellest, kui palju on turniiril kohtunikke ja kui tähelepanelikult on seetõttu võimalik partiid jälgida, ehk koodeksi terminit kasutades, kas on olemas küllaldane järelevalve. Projekti arutamise käigus kaaluti, kas see peaks tähendama iga partii juurde kohtuniku panemist, nüüd nõutakse seda ainult välkmales. Kiirmales piisab ühest kohtunikust kolmele partiile. Kui tõepoolest nii palju kohtunike on, siis mängitaks mitte kiir- ega välkmale, vaid tavamale reeglite järgi. Seda siis loomulikult kogu vooru jooksul, mitte mingist ajahetkest, kui kusagil kohtunik vabaks saab. Praktiliselt tähendab see, et tavamale reeglite järgi mängitaks näiteks Eesti Ekspressi (ja ka igasuguste muude võistluste) täiendavad partiid esikohtade selgitamiseks.

Muidu jäävad kiir- ja välkmale endiselt mänguliikideks, kus kohtuniku sekkumine võib olla ainult minimaalne. Endiselt ei tohi kohtunik märku anda, kui ühe mängija kellal on nooleke langenud. Nüüd on aga lisatud, et ta võib seda teha, kui mõlemad noolekesed on langenud. Praktiline põhjus kasvõi selles, et muidu võiksid partiid hakata ebamääraselt venima ja vooru lõpetamist takistama, kui mängijad noolekeste langemist millegipärast ignoreerivad. Mulle endale küll väljend võib seda teha eriti ei meeldi, sest jätab toimimise liiga ebamääraseks. Pigem siis selgelt, kas jah või ei. Muide oli Gijsseni ettepanek selle artikli arutamisel, et kohtunik ei võiks sekkuda isegi pärast noolekeste langemist, kui see ei kahjusta turniiri ajakavast kinnipidamist.

Ja kui seni öeldi, et kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga, siis nüüd märgitakse, et sel juhul loeb kohtunik partii viigiks. Jäeti täpsustamata, kas kohtunik sekkub, kui näeb laual matti või patti.

Välkmale kohta on üks sisuline muudatus selles, et on ära jäetud märkus, et artikkel 10.2 ei kehti. Järelikult kehtib see nüüd ka välkmales, loomulikult siis, kui kontroll on lisanditeta. Kohtuniku õigused suurenevad, aga samal ajal võib tulla rohkesti tööd juurde. Loomulik, et suure osavõtjate arvuga turniiridel jääb selle rakendamine paratamatult sõltuvaks kohtuniku töökoormusest ja sellest, kui palju tähelepanu saab ta mingile konkreetsele partiile pühendada. Austraallased juba kirjutasid, et nende välkturniiridel hakatavat nüüd 5-minutilise välgu asemel mängitama 3-minutilist 2 lisasekundiga igal käigul. Siis see artikkel ju ei kehti.
Ja veel on nüüd võimalus, et määrustevastast käiku edaspidi ka välkmales korrigeeritakse - seda siiski ainult siis, kui see toimub mängijate omavahelisel kokkuleppel, ilma et oleks vaja kohtuniku sekkumist.
Lõpuks on veel mõningaid ainult sõnastuse muudatusi. Aga jõustub kõik 1.juulist.
Lembit