Veidi välgust

Viimases Chesscafe veerus tõstatab keegi India maletaja mõned küsimused seoses välkpartiides tekkinud olukordadega. Vaatleme neid meiegi.
1) Valge paneb musta kuningale mati, ajapuuduses aga ei märka seda, vaid lööb hoopis musta lipu. See osutub aga määrustevastaseks käiguks. Nüüd lööb must valge kuninga, mille peale valge esitab taotluse määrustevastasuse kohta. Mida peaks nüüd tegema kohtunik ja kas mustale pandud matt lõpetas partii?
Olukord on muidugi üpris segane. Matt lõpetab küll partii, aga see eeldab, et seda märgatakse. Kui seda kumbki ei märka, siis partii jätkub. Otsustavaks saab viimane määrustevastane käik, mille kohta taotlus esitatakse. Kui mängija määrustevastase käigu fikseerimist ei taotle, siis loeb ta käigu määrustepäraseks. Antud juhul annaksin punkti küll valgele, aga mitte selle eest, et ta mati pani, vaid musta karistamiseks määrustevastase käigu - kuninga löömise eest. Ja kuigi Geurt seekord ise lahendust otseselt välja ei paku, siis kuu aega tagasi leidis ta küll, et kuninga löömisel võiks välgus taotleda võitu (vt. 19.XII Juhtum välkpartiis).

2) Tegemist on suure vastastikuse ajapuudusega. Valge tahab oma etturit lipustada. Lippu aga käepärast pole. Seepärast püüab ta kella seisata (millele must vastu vaidleb) ja kutsub kohtuniku. Mõlema kella numbrilauale ilmuvad sel ajal nullid. Mida teeb kohtunik?
Valgel oli muidugi õigus selles olukorras kelli seisata ja kohtuniku poole pöörduda. Must ei tohtinud seda takistada. Seepärast polnud tema tegevus õige ja vajab karistamist. Ilmselt peaks valge endale täiendavat aega saama. Kui valge märkab, et musta kell näitab nulle, võib ta taotleda võitu ja taotlus ilmselt rahuldatakse.

3) Valge teeb käigu. Must vastab nii kähku, et valge ei jõua kella vajutada. Kas must oleks pidanud ootama, kuni valge kella vajutab ja käima alles seejärel?
Välk ei erine siin kuigivõrd tavamalest. Art. 6.8a ütleb: Partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu tegemist oma kella ja käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. See viimane lause ütleb kõik vajaliku ära. Isegi pärast musta käiku võib valge seega seisata oma kella ja käigustada vastase oma. Nii poleks mustal olnud mingit põhjust käiguga viivitamiseks, küll aga oleks valge ka pärast seda võinud kella vajutada.

Kui parajasti seda kommentaari kirjutasin, helistas üks kolleeg ja küsis samuti nõu ühes välkpartiis toimunu kohta.
Valge oli teinud määrustevastase käigu. Kui aga must selle kohta taotluse esitas, selgus, et tema aeg on läbi. Kellele siis anda punkt?
Ei määrustevastane käik ega ajaületus lõpeta välgus partiid automaatselt. Kummalgi juhul on vaja mängijate taotlust. Antud juhul polnud valge ajaületuse fikseerimist taotlenud. Järelikult polnud tema aeg juriidiliselt veel läbi. Põhimõte on seega: kes ees, see mees ning loeb mitte sündmuste enda, vaid taotluste esitamise järjekord. Kahtluse korral võib arvestada ka seda, et laual toimuv (käigu tegemine) on olulisem väljaspool lauda toimuvast (ajaületuse fikseerimine). Niisiis on minu arust partii võitnud must. Pealegi ei tea ju, kas musta nooleke kukkus enne või pärast vastase määrustevastast käiku.
Lembit