reede, 16. jaanuar 2009

Veel kord muutustest

Kõigepealt ka siinkohal parimad õnnesoovid heale kolleegile, tegusale ja toimekale kohtunikule ning kohtunikekogu liikmele Aare Võsule tänasel juubelil. Meie koostöö näib alati olevat hästi laabunud, kummalgi on kujunenud oma kindlad tegevusvaldkonnad. Kahju, et tähtaegade kokkulangemise tõttu jääb ühine tegevus ära tänavusel valikturniiril.

Aga nüüd siis teema juurde. Kuigi artikli 10 (Kiire lõppmäng) muutmiseks tehti mitmeid ettepanekuid, säilib see sisuliselt muutmata kujul. Tegemist on vaid paari täpsustusega. Ka artikli 10.2 alusel viigitaotlemisel pole kellade seiskamine enam kohustuslik. Kui käigul oleva mängija kellal on jäänud vähem kui kaks minutit, võib ta taotleda viiki, enne kui ta nooleke langeb. Ta pöördub kohtuniku poole ja võib seisata kellad (vt. artikkel 6.13b). Tegemist on lihtsalt kõigi kohtuniku poole pöördumise juhtude ühtlustamisega. Mängijal vist sellest punktist kasu pole. Sest kui aeg läheb üle ja kohtunik pole su taotlust rahuldanud, on ilmselt ikkagi tegemist ajakaotusega.
Ja veel artiklis 10.2b: Kohtunik teatab lõpliku tulemuse hiljem partii jooksul või niipea kui võimalik pärast ühe noolekese langemist. Nii et aja lõppemisel peab kohtunik asja võimalikult kiiresti otsustama, muidugi kui ta seda juba enne teinud pole.

Artikli 12 (Mängijate käitumine) üle käis elav poleemika, mis puudutas eelkõige mobiiltelefone ja nende helisemist. Paljude arutlusel osalejate arvates oli keeldude ja karistustega liiga kaugele mindud ning võib-olla oleks esimese mobiilihelina puhul võidud ka hoiatusega piirduda. Kuigi on päris selge, et tegemist pole mitte ainult teiste mängijate häirimisega (milleks on ju ka teisi võimalusi, mille kasutamist ei karistata põrmugi niisama rangelt), vaid ka võimaliku (kuigi harva juhtuva) otsese petmisega.
Koodeksis kirjapandud tekst on nüüd niisugune (mõnede artiklipunktide järjekorda on muudetud):
12.3b (seni 12.2b) Kohtuniku loata on mängijal keelatud omada mängualal mobiiltelefoni või teisi elektroonilisi sidevahendeid, kui need pole täielikult välja lülitatud. Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Vastasmängija võidab. Siiski kui vastasmängija ei saa partiid võita mistahes määrusepäraste käikude seeriaga, on selle tulemuseks viik.
12.6 Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ülemäärased taotlused, ülemäärased viigipakkumised või müraallika toomine mängualale.
Kus on siin vahe ja erinevus võrreldes senisega? Seni oli vaid mobiiltelefon, mille helin partii ajal tõi kaotuse. Teiste seadmetega jäi asi ähmaseks. Nüüd räägitakse selgelt mistahes heli tekitavast seadmest, olgu see siis kasvõi piiksuv käekell. On leitud, et ka näiteks lapse kaasatoomine mängualale mahub selle sätte alla. Kuni laps on vaikne, on kõik korras, kui aga ta peaks häält tegema, järgneb karistus.
Selgem on ka, mis saab vastasmängija tulemusest. Varem pidi selle otsustama kohtunik, nüüd sõltub see lihtsalt sellest, kas seda seisu oleks kuidagi võimalik võita või mitte.
Mobiilide mängualale toomist täielikult keelata ei õnnestunud. Kuhu nad ikkagi panna? Nüüd võivad nad seal olla, kui nad on täielikult välja lülitatud. Asja see palju kergemaks ei tee. Küllalt sageli juhtub, et mängijad lihtsalt ei oska oma seadmeid täielikult välja lülitada. Mingil põhjusel võib heli ikkagi tulla ja kaotusest pole pääsu.

Ja veel kaks asja artiklist 12, mida rakendati tegelikult ka seni, aga polnud selgelt ära öeldud:
12.3c Suitsetamine on lubatud ainult mänguala kohtuniku poolt määratud osas.
12.10 Artikli 10.2d või lisa D juhul ei saa mängija kaevata kohtuniku otsuse peale. Muidu võib mängija kaevata kohtuniku mistahes otsuse peale, kui võistluse reeglid ei näe ette teisiti. Kahjuks jääb asi siiski veidi poolikuks, sest pole öeldud, kuidas see apelleerimine peaks toimuma.

Artikkel 13 annab nüüd ka juhendi: Kui keegi märkab määrusevastasust, võib ta informeerida ainult kohtunikku. Niisiis ei mingit omavolilist partiisse sekkumist. Kõik see käib nii pealtvaatajate kui ka teiste partiide mängijate kohta.
13.7b aga ütleb nüüd: Kohtuniku loata on kõigil keelatud mängualal ja igal kohtuniku poolt määratud sellega külgneval alal kasutada mobiiltelefoni või mistahes sidevahendit. Külgneva ala ulatus jääb küll ebamääraseks. Koodeksi senisest tekstist oskasid mõned välja lugeda, et kohtunik võis selle alusel ära keelata mobiilide kasutamise kogu maailmas.
Olemegi vist kirja pannud peaaegu kõik uue, mida koodeksist nüüd välja lugeda võib.
Lembit

Kommentaare ei ole: