Chess960

Kahe kommentaari vahele mahub juba 8. aastat Aare Võsu sünnipäeva välkturniir. Aga kohtunikutöö seisukohalt pole sellest midagi kirjutada. 5 minutit partiile, 16 mängijat, 7 vooru. Kõigis partiides said mängijad ise kohtuniku sekkumiseta hakkama. Paarimisega polnud ka vaja liigselt kiirustada. Aga jällegi torkas mulle silma, et ega śveits ikka ideaalne süsteem kohtade selgitamiseks ole. Kahe vooru järel oli üks mängija 2 punktiga ainujuhtija, teine O punktiga viimaseid. Üks mängib nüüd loomulikult parimatega, teine tabelilõpuga. Nii et vastased on üpris ebavõrdsed. Lõpuks on see tabelilõpu mees kogunud pool punkti rohkem ja loomulikult saab tema medali. Aga ega kohtunikul siin midagi teha pole, kuigi püüdsin paarida võimalikult korrektselt.

Tulgem parem veel kord koodeksi juurde tagasi. On nimelt veel üks peatükk, mida seni koodeksis pole olnud ja mille sissevõtmise peab nüüd otsustama presidendinõukogu.
Teemaks on selles male960 (Chess960, varem ka Fischer Random Chess). Tegemist on malega, kus meil tavalise, kõigis partiides ühesuguse malendite algseisu asemel võib olla 960 erinevat algseisu. Sellisel kujul olevat mängu esitlenud Robert Fischer 1996 Buenos Aireses. Tema sooviks oli, et malemängus oleksid loovus ja anne tähtsamad avangukäikude analüüsist ja pähetuupimisest. Juhuslikud algseisud muudaksid käikude meeldejätmise mõttetuks.
Teatud populaarsuseni ongi selline male viimasel aastakümnel jõudnud. Igal aastal on suur rahvusvaheline turniit Mainzis. Peetakse MM-võistlusi, kus tiitlini on jõudnud Leko, Svidler ja Aronjan, naistest on edukaim olnud Aleksandra Kostenjuk (esimeses MM-matśis võitis ta muide hiljuti Tallinnas mänginud Elisabeth Pähtzi). Võistlevad arvutidki, parimaks Rõbka programm.

Reeglite sissejuhatuses öeldakse: Enne Chess960 partiid asetatakse algseis lauale juhuslikult vastavalt teatud reeglitele. Seejärel mängitakse partiid samamoodi kui tavamales. Malenditel on normaalsed käigud ja kummagi mängija eesmärgiks on vastasmängija kuninga matistamine.
Edasi tuuakse nõuded algseisule. Valged etturid asetatakse 2. reale nagu tavamaleski. Kõik muud malendid asetatakse suvaliselt 1. reale, kuid seejuures on tegemist järgmiste piirangutega:
Kuningas asetatakse kuhugi kahe vankri vahele. Odad tuleb asetada erinevat värvi väljadele. Mustad malendid tuleb asetada nagu valgedki vastavatele väljadele. Algseis määratakse enne partiid arvutiprogrammiga või kasutades täringut, münti, kaarte vm.

Kõige keerukam on selles partiis vangerdamine. Ei tarvitse ju kuningas olla e1 ega vankrid laua nurkades. Seepärast on suurem osa reeglitest pühendatud vangerdusele, esialgu pealegi kahes variandis. Vaevalt on meil aga põhjust neid esialgu lähemalt vaatlema hakata. Ootame, mida tulevik (s. o. presidendinõukogu) toob ja kas mäng sellisel kujul ka siia välja jõuab. Ühtseid reegleid on kindlasti vaja, kas aga esialgu ka koodeksisse, selles pole ma kindel.
Lembit