Artiklid 8 ja 9

Koodeksi artiklis 8 (Käikude üleskirjutamine) mingeid olulisi muutusi ei tule. On vaid sõnastuse täpsustus, et kui kord mängija kellal on jäänud alla 5 minuti ja tal vähemalt 30 lisasekundit pole, siis ei ole ta ülejäänud ajal kohustatud kirjutama. Ka selles artiklis on juttu võimalikust abilisest, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav. Ühest lisatud viitest ei saanudki aru, sest ei leidnud seal viiteid väidetavatele viigitaotlustele.
Küll on notatsiooniartiklisse (nüüd lisa C) lisatud, et tule, mati ja löömise märkimine partiiprotokolli pole kohustuslik.
Pole arvestatud ettepanekuid koodeksis ära märkida, et on lubatud ka Monroi elektrooniliste partiiprotokollide kasutamine. Pole ka endiselt vajadust nõuda vastasmängija käigu üleskirjutamist enne sellele vastamist. Viigipakkumine tuleb ikka protokolli kanda, viigitaotlused mitte.

Küll on oluliselt arvestatavat lisandunud artiklisse 9 (Viigistatud partii). Artikkel algab nüüd niimoodi:
a) Võistluse reeglid võivad ette näha, et mängijad ei tohi leppida viiki enne kindlaksmääratud käikude arvu või ei tohi seda üldse kohtuniku loata.
b) Kui võistluse reeglid lubavad leppida viiki, siis kehtib järgmine
ja edasi tuleb juba senine tekst. Kuigi ka seni on võistluste korraldajad sageli asju ise määrata püüdnud, oli see tegelikult reeglitega vastuolus. Nüüd on vastuolu formaalselt likvideeritud. Kuigi minu arvates ei tohi ka uue teksti järgi keegi otsustada, et näiteks käikude kolmekordne kordumine enne 30. käiku viiki ei anna.

Täpsustatud on, missuguseid seise lugeda kordunuteks. Artikli 9.2 lõpuosa sõnastus on nüüd selline: Seisud ei ole samasugused, kui etturit, mida võis möödaminnes lüüa, ei saa enam sel moel lüüa. Kui kuningas või vanker on sunnitud käima, kaotab see tema vangerdusõiguse, kui see oli olemas, alles pärast sellega käimist.
Seletuseks näide Austraalia kolleegilt Kevin Bonhamilt. Asi puudutab seise, kus kuningas ja vanker pole veel käinud, aga üks neist peab seda kohe tegema. Seisku valged Ke1 ja Vh1, must Lg5. Mäng jätkub: 1. ... Le5+ 2. Kf1 Lf5+ 3. Ke1 Le5+ 4. Kf1 Lf5+ 5. Ke1. Seni polnud päris selge, mida teha, kui must nüüd viiki taotleb, teatades, et kavatseb mängida 5. ... Le5+. Nüüd ei saa kohtunik sel hetkel taotlust rahuldada, sest valge vangerdusõigus kadus alles pärast 2. Kf1.

Oluline muudatus on artiklis 9.4. Kui mängija tahab taotleda viiki 50 käigu reegli või kolmekordse kordumise alusel, siis seni oli tal selleks võimalus nii kaua, kui ta polnud oma käiku teinud. Oli isegi ettepanek pikendada viigitaotluse aega kuni vastasmängija kella käigustamiseni. Nüüd lubab koodeks esitada vastava taotluse ainult malendi puudutamiseni.
Niisuguse taotluse esitamisel pidi igal juhul malekella seisma panema, nüüd võib mängija kellad seisata, aga võib ka seda mitte teha. Nii on nüüd suhtumine samasugune nagu kõigil teistel juhtudel, kus mängija kohtunikult abi otsib (näiteks kui on vaja mingit malendit, milleks ettur muundada).

Kui seni oli vaja kellanäite korrigeerida viigitaotluse ebaõigsuse korral, heitsin ma tavaliselt igaks juhuks pilgu koodeksisse. Sedavõrd erinev oli taotleja mõtlemisaja vähendamine sõltuvalt sellest, kui palju tal aega jäänud oli. Nüüd on kõik hoopis lihtsam. Vastasmängija saab oma minutid kätte nii nagu seni, eksinud taotlejalt aga midagi ära ei võeta. Art. 9.5b ütleb nüüd: Kui leitakse, et taotlus ei ole õige, lisab kohtunik 3 minutit vastasmängija mõtlemisajale. Siis partii jätkub. Kui taotlus põhines kavatsetud käigul, tuleb see käik teha vastavalt artiklile 4 (kus juttu malendite puudutamisest).
Lõpuks on reeglitegijad avastanud ka selle, et artikli algul olev vihje artiklile 12.5 (käsitleb mängija lahkumist mängualalt) oli ekslik. Õige on muidugi viide artiklile 12.6, kus juttu vastasmängija häirimisest.
Lembit