Võtame ja lehitseme veidi uut koodeksit ja vaatame, ehk leiame sealt midagi uut. Koodeksit, mille alguses öeldakse: Ingliskeelne tekst on malekoodeksi autentne versioon, mis võeti vastu FIDE 77. kongressil Dresdenis (Saksamaa) novembris 2008 ja mis jõustub 1. juulil 2009.
Piirdume täna vaid selle I osa ehk Põhiliste mängumäärustega. Vaevalt võikski siin midagi uut olla, sest nupud liiguvad ju ikka nii, nagu nad pikka aega liikunud on. Kui aus olla, ei saagi ma aru, mida lisab näiteks sulgudesse asetatud vt. artikkel 6.8 lausele Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud. Aga mis on diagonaal, mida mööda malendid liiguvad? Sama värvi väljade sirge rivi küll, aga mitte enam selline, kus nurgad teineteist puudutavad, vaid selline, mis kulgeb malelaua ühelt äärelt naaberääreni.
Etturi muundamisel täpsustatakse, et ettur tuleb asendada teise malendiga samal väljal. Aga kus siis veel? Ja vangerdus. Tean, et kusagil tahtis keegi lühikest vangerdust teha ja kuna väli f1 juhtus parajasti vastasmängija oda tules olema, siis liigutas ta kuningat e1 - f2 - g1 ning ütles, et kuningas viidi ju oma algväljalt kahe välja võrra vankri poole, nagu koodeks nõudis. Seda, aga et pärast vangerdust vanker tules ei tohi seista, koodeks ei ütle. Kohtunikud olid vastuväidete leidmisel hätta jäänud. Nüüd siis täpsustatakse, et see käik peab toimuma piki mängija esimest rida, igaks juhuks lisades ka, et vanker olgu selle algväljal.
Artikkel 4.4 kõneleb tagajärgedest, mis kaasnevad mingi malendi puudutamisega. Loomulikult toob see kaasa käimiskohustuse. Aga eeltingimuseks on ju, et sa oleksid parajasti käigul. Senises koodeksitekstis kirjutati lihtsalt mängijast. Nüüd on siis lõpuks ometi kasutatud väljendit käigul olev mängija.
Sama artikli punkt 2 ütleb nüüd: Kui mängija muundab etturi, on uue malendi valik lõplik, kui uus malend puudutab muundumisvälja.
Ja lõpuks on ümber kirjutatud artikkel 4.6: Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda sellel käigul (seni: seejärel) asetada teisele väljale. Käik loetakse tehtuks, kui kõik artikli 3 asjakohased nõuded on täidetud. Kui see käik pole määrustepärane, tuleb selle asemel teha teine käik vastavalt artiklile 4.5 (viimane lause on uus).
Niisiis on tegelikult peaaegu kõik nagu ennegi.
Muide eile arutasime veidi maleasju kunagise Eesti kirimalemeistri Otto Lahiga. Mees tähistas väga reipalt oma 92. sünnipäeva.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar