Kiir-ja välkmalest

Veel veidi kiir- ja välkmalest, kasutades lähtealusena Chesscafe viimast veergu.
Mida peab ikkagi tegema kohtunik, kui märkab noolekese langemist? Uues koodeksiväljaandes öeldakse:
art. A4d.1: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohtapõhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud, kuid ta võib seda teha, kui mõlemad noolekesed on langenud.
art. A4d.3: Kui mõlemad noolekesed on langenud, ... loeb kohtunik partii viigiks.

Teine tsiteeritud punkt on märksa resoluutsem kui esimene. Kas ikkagi fikseerida viik või sõltub kõik kohtuniku tahtmisest: kui tahab, paneb viigi, kui ei, siis laseb rahumeeli edasi mängida?
Mäng võiks ju ükskõik kui kaua jätkuda, kui mängijad kukkunud noolekesi tähele ei pane või ei taha seda millegipärast teha. Mis kasu on aga mängimisest, kui vastasmängija võib mistahes hetkel viiki taotleda? Loota vaid sellele, et ehk laseb vastane endale ühekäigulise mati panna?

Vastuseks oma kodumaalt Hollandist tulnud küsimusele rõhutab Geurt, et lisa A (seni B) käib vaid juhtude kohta, kus järelevalve pole küllaldane (kiirmales tähendab see, et kohtunik peaks jälgima rohkem kui 3 partiid). Loomulikult tekib siis ka olukordi, kus kohtuniku tähelepanu nõuab eriti mingi üks partii ja teised tuleb mõnevõrra unarusse jätta. Siis võib tõepoolest noolekese langemine mujal sel hetkel märkamata jääda. Sellest siis punkti 1 ebalev sõnastus. Kui aga kohtunik ikkagi noolekeste langemist märkab, fikseerib ta ka viigi.

Vastavalt uutele artiklitele A3 ja B2 rakendatakse küllaldase järelevalve korral kiir- ja välkmales koodeksi II osas sisalduvaid tavamale võistlusmäärusi. Pole märgitud, et mingid selle artiklid neis mänguliikides siis ikkagi ei kehti. Aga käikude üleskirjutamine? Välgus küll ei jõua, aga kiirmales ju võiks. Kuigi kirjutamisest võiks olla rohkem kasu just siis, kui kohtunikke on pigem vähem kui palju.
Nüüd os siis olemas RC esimehe kinnitus, et ka kiirmales käike ikkagi üles kirjutama ei pea. Välkmale kohta oli sama öeldud juba kuu aega tagasi. Kas see võiks aga kiirmales toimuda võistluse korraldaja algatusel, selle kohta me ikka veel RC seisukohta ei tea.

Mulluses viimases kommentaaris 28.XII Kohtuniku tegutsemisest oli juttu algseisust, kus kuningat laual pole. Geurti arvates ei saa mängijale kuninga puudumisel matti panna ja võimalik oleks vaid ajaga võita. Nii et viik oleks peaaegu garanteeritud.
See absurdne olukord on vahepeal tähelepanu äratanud. Või polegi see nii absurdne, sest kuninga ja lipu asemel võib lauale sattuda kaks lippu. Üks sakslane leiab, et ka vastasmängija ajaületus ei tähendaks partii võitui, sest lõppseis on selline, kus ikkagi matti ei saaks panna.
Aga Geurtile meeldib nüüd hoopis ühe poolaka lähenemine asjale. Nagu nähtub koodeksi artiklist 1.2, on male selline mäng, kus eesmärgiks vastasmängija kuninga matistamine. Kui aga ühel või mõlemal kuningat pole, siis pole see ka male. Niisiis ei loe ka partii algul sellest seisust tehtud 3 või rohkemgi käiku midagi ja partiid tuleks lihtsalt uuesti alustada.

Vabariigi aastapäeva eelõhtul sai riikliku elutööpreemia korvpallikohtunik Valdu Suurkask. See on kõrgeim tunnustus, milleni meie spordikohtunikud jõudnud on. Palju õnne!
Lembit