Noppeid veebruariveerust

Midagi eriti huvitavat Chesscafe eilsest veerust, aga üht-teist kõlbab täna ja edaspidi meile arutamiseks küll. Ühel Inglise 9-aastaste turniiril juhtunu võib mujalgi lastevõistlustel ette tulla.
Musta kuningas on viimasel real ja valge mängib Lc8++. Must ütleb aga, et lipp oli a7 ja seetõttu on tegemist määrustevastase käiguga. Valge väitel oli lipp c7. Must taotleb, et valge käiks Lb8+ ja siis pääseks kuningas veel põgenema. Kohtunik aimas küll, et must petab, aga mingit tõendust tal selle kohta polnud. Käike kumbki poiss ei kirjutanud. Kohtunik laskis mängul jätkuda (Lb8+) ja lõpuks sai must ikkagi mati. Mis oleks tulnud selles olukorras teha?

Selliseid 1:1 olukordi juhtub sageli. Et õigust jalule seada peaksid muidugi olema partiiprotokollid. Alati pole aga neistki abi. Kiir- ja välkpartiisid ju ei kirjutata, tavapartii lõppe ka mitte, kui kellale on jäänud alla 5 minuti ja lisasekundeid pole.
Seda, et valge peaks käima just Lb8, ei saanud must kindlasti nõuda. Art. 4.3 ütleb ainult, et kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual üht või mitut oma malendit, siis peab ta käima esimese puudutatud malendiga, millega saab käia. Aga kuhu, selle otsustab ikka mängija ise.
Ega ole Geurtilgi mingeid eriretsepte toimimiseks. Muidugi võiks püüda poiste abil rekonstrueerida laual tehtud viimaseid käike, aga seegi oleks võinud jääda tulemusteta. Kesktee oleks lasta poistel mängida uus partii lühema ajakontrolliga, aga pole ju teada, kas see turniiri ajakavva ära mahub.

Saksamaalt on küsimus art. 6.2 kohta. See ütleb, et partii on kaotanud mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Aga edasi: Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga.
Küsija arvates võib viigist väheseks jääda sel juhul, kui seis on selline, et ajaületaja peaks sellel käigul paratamatult mati andma (näiteks on ajaületaja kuningas tules, aga seda saab kõrvaldada ainult matistamisega). Geurt leiab siiski, et ajaületajale punkti anda ei tohiks. Aeg on ju partii looomulik osa, kuigi ehk matt on seda veel rohkem. Viik peaks lihtsalt olema mõlemale poolele vastuvõetav kompromiss.

Austraaliast küsitakse (ilmselt olümpia rangetest reeglitest ajendatult), kuidas ikkagi siis hetkel partiile hilinemisega lood on. Kasiin tuleb vastuseks lihtsalt kinnitada üldiselt teada olevat: kuidas vastav artikkel hakkab pärast 1. juulit koodeksis välja nägema, ei tea praegu veel keegi. Presidendinõukogu peaks kogunema umbes kuu aja pärast. Seni aga kehtib art. 6.7 vanas sõnastuses: Mängija, kes ilmub malelaua juurde rohkem kui üks tund pärast mängukorra ettenähtud algust, kaotab partii, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti. Kas korraldajad on võistlusjuhendisse kirjutanud lubatud hilinemisajaks 30, 5 või isegi 0 minutit, on juba nende, mitte kohtunike asi.
Lembit