Prantslased küsivad

Vaatame tänagi mõningaid küsimusi Prantsuse kohtunike novembrikuiselt põhieksamilt UV1. Eksami teine osa kannab pealkirja Ajakontrollid. Põhiliselt on siin vaja ära tunda, mis on mis. Küsimused ise aga on:
1. Missugune Fischeri süsteemi kontroll loetakse samaväärseks kontrolliga 40 käiku 2 tunniga ja 1 tund lõpuni?
Prantslaste sisemiste reeglite järgi tuleks elektronkelladega mängides selle asemel kasutada kontrolli 1 tund 40 minutit 40 käigule ja seejärel täiendavalt 40 minutit, kusjuures kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit.

2. Kas kontroll 10 minutit partiile ja 2 sekundit igale käigule loetakse välkmaleks?
Rehkendame vastavalt artiklile C1. 60 käiguga annavad 2 lisasekundit 60 x 2 = 120 sek. = 2 min. 10 + 2 = 12 min. Nii et tõepoolest väkpartii.
3. Kas kontroll 30 minutit partiile ja 10 sekundit käigule loetakse kiirmaleks?
Artikkel B1 laseb samuti rehkendada. 60 x 10 = 600 sek. = 10 min. 30 + 10 = 40 min. Seega on tegemist kiirmalega.

4. Mis reegli alusel teatab kohtunik 61-minutilise kontrolli puhul noolekese langemisest?
61 minutit on prantslaste tüüpiline ajakontroll. Selline partiipikkus kuulub tavamale hulka (alates tänavu 1. juulist loetakse ka 60-minutiline male juba tavamaleks).Nii et vastavalt art. 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks.

Eksami kolmandal osal on pealkirjaks Sekkuda või mitte? Siin tuleb seletada, miks ja kuidas sekkub kohtunik partiisse omal algatusel kummagi mängija taotluseta või miks ta seda teha ei tohi. Juhtumid on sellised:
1. Välkpartiis märkab kohtunik mustade noolekese langemist, vastasmängija aga seda tähele ei pane. Mõlemad jätkavad ägedalt välgutamist.
Art. B7: Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud. Vastavalt artiklile C2 kehtib see ka välkmales.

2. Kohtunik märkab, et mängija ei kirjuta partiiprotokolli. Kasutatakse Fischeri kontrolli, kus iga käiguga lisandub 30 sekundit.
Art. 8.1 kohustab mängijaid käike korrektsel viisil käik-käigult üles kirjutama. Art. 8.4 järgi pole 30 lisasekundi puhul ka ajapuudus mingi vabandus. Nii et kohtunik peab sekkuma.
3. Üks mängija kirjutab käike üles kirjeldavas notatsioonis.
Koodeksi E osa sissejuhatus ütleb: FIDE tunnustab oma turniiridel ja matśidel ainult algebralist süsteemi notatsiooni. Partiiprotokolle, kus kasutatakse mingit muud notatsioonisüsteemi, ei saa kasutada tõendusena, kui sel eesmärgil tavaliselt kasutatakse mängija partiiprotokolli. Kohtunik, kes märkab, et mängija kasutab muud notatsioonisüsteemi peale algebralise, peab mängijat sellest nõudest hoiatama.

4. Ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule. Mängija vajutab kella vasaku käega, malendeid tõstab aga paremaga.
Art. 6.8b: Mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi käigu. Kohtunikul on vaja sekkuda.
5. Kiirpartiis puudutab mängija lippu, ütleb siis "kohendan" ja käib odaga.
Artikli 4.2 järgi tuleb mängijal oma kavatsusest malendeid kohendada teatada enne malendite puudutamist. Kui ta seda ei tee, siis rakendub art. 4.3 ja puudutatud malendiga tuleb käia. Küll aga tuleks tähele panna, et tegemist on kiirmalega. Siin kehtib art. B5. Kohtunik peab langetama otsuse vastavalt artiklile 4 ainult siis, kui üks või mõlemad mängijad paluvad tal seda teha. Nii et vastasmängijast sõltub, kas tuleb lipuga käia või mitte.
Lembit