Koodeksi täpsustuseks

Geurti uus veerg toob pisitäpsustuse viigitaotluste esitamisesse. Kui mängija taotleb viiki koodeksi praegu kehtiva redaktsiooni art. 9.2 (seisu kolmekordne kordumine), 9.3 (50 käigu reegel) või 10.2 (seisu ei saa võita või ei püüta võita normaalsete vahenditega) alusel, peab ta kellad seiskama. Uue teksti järgi võib mängija küll kellad seisata, aga ei tarvitse seda teha. Koodeks ei ütle midagi selle kohta, kuidas peaks toimima kohtunik, kui ta viigitaotlust kontrollima hakkab.
Vastuseks Kanadast saadetud küsimusele ütleb Geurt, et koodeksit tuli muuta seetõttu, et kohtunikud keeldusid sageli taotlusi menetlemast, kui mängijad kelli ei seisanud. Edaspidi on loogiline, et kui mängija ise kelli seisma pannud pole, teeb seda kohtunik, enne kui ta asja uurima ja võimalikult mängijatega arutama hakkab. Kontrollimiseks kuluv aeg ei peaks olema kummagi mängija arvel.

Väike selgitus on ka mobiiliartikli juurde. Art. 12.3b uus redaktsioon ütleb: Kohtuniku loata on mängijal keelatud omada mängualal mobiiltelefoni või teisi elektroonilisi sidevahendeid, kui need pole täielikult välja lülitatud. Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii ... Aga milline see seadme tekitatud heli siis ikkagi peaks olema. Poolast tuuakse näide, et väljalülitatud mobiil kukub põrandale ja kukkumine on üldiselt kuulda. Kas tuleks siis ka kaotus panna? Vastus on muidugi kindlalt: ei!

Aga on neidki punkte, kus koodeksi uus tekst oleks pidanud asjad selgemini ära ütlema. Hollandist küsitakse, kas küllaldase järelevalve all (s.t. igal partiil oma kohtunik) peetavas välkturniiri finaalis võiks art. 10.2 alusel viiki taotleda, kui vastasmängija püüab võita vaid ajaga. Art. 10 käib küll mõneti teistsuguse kiire lõppmängu kohta, kuigi art. 10.1 toodud definitsiooni alla võiks peaaegu ka välk ära mahtuda.

Praeguse koodeksi art. B2 ütleb, et art. 10.2 välkmales ei kehti. Uuest koodeksist on see artikkel ära jäetud ja nüüd avastab ka RC esimees äkki, et välkmale artiklis pole artiklist 10.2 enam üldse juttu. Kiir- ja välkmale asju olevat Dresdenis üldse vähe arutatud (kuigi muudatusi on nendes artiklites ju parasjagu). Geurt olevat saatnud RC liikmetele kirja, et midagi on viltu. Pealegi polevat ta veel RC protokolle näinud (3 kuud pärast kongressi ja seda praegusel moodsate sidevahendite ajastul).
Üks RC liikmetest pidi hästi mäletama, et küllaldase järelevalve all olevat otsustatud ka välgus art. 10.2 rakendada (see olevat olnud tema enda ettepanek), mitteküllaldase puhul loomulikult mitte. Koodeksi uude teksti seda aga sisse ei kirjutatud. Nüüd on siis ainuke väljapääs paluda presidendinõukogu, et see asja korrigeeriks. Veidi kummaliselt on RC hakanud tegutsema küll. Pole siis juhus, et Geurt isegi on sellele veerule pealkirjaks pannud FIDE Forfeitures /minetamised/.
Lembit