16 ja nooremad

Polegi vist olnud perioodi, kus mul tervelt 10 kuud pole ühelegi tavamaleturniirile asja olnud. Mõned kiir- ja välkturniirid on selle ajaga olnud, aga seal on kohtuniku funktsioonid teistsugused: see, mis toimub malelaual, on kahe mängija omavaheline asi, kohtunik pistab oma nina sinna vahele haruharva. Päris loomulik, et selle ajaga peaaegu kõik unub. Ratsukäik ehk veel midagi, aga ega seda koodeksi väga keerukas sõnastuses sealt selgeks saakski. Kui aga ühes partiis poiss väga pikalt mõttesse jäi, kuigi näis vaid üks käimise ja matisaamise võimalus olevat, siis vaatasin küll igaks juhuks järele, ega ometi kuningas end tule alt vangerdusega päästa saa. Ei saa ja õige pea tuli poisski samale järeldusele, ilma et ma sekkuma oleksin pidanud.

Turniir ise aga oli Eesti meistrivõistlused alla 16-aastastele. Oma olemuselt üsna sarnane 14-aastaste omaga (vt. minu 20.IV Noored jälle Narvas), mängijad ehk veidi suuremate kogemustega. Minu arust läks asi enam-vähem korda. Mängijate distsipliin hea, hilinemisi vähe, nii et isegi pärast 1. juulit võiks vaid mõne nulli fikseerida. Hoiatatud sai võimaliku teistesse ruumidesse eraldumise ja avalikkuse vaateväljast kadumise eest. Mobiilihääli kuulda polnud, treenerite omi paaril korral küll. Treenerid olid korrektsed ja tegelesid oma asjadega.
Ühe kohtuniku jaoks (vaid arvutipaarija oli eraldi) tegemist parasjagu. Ega istuda suurt saanud. Isegi liidrid lasksid mõtlemisaja korduvalt 1 sekundini joosta. Paarikümne kella Fischeri kontrollile seadminegi võtab omajagu aega, nii et malendite sorteerimisega algul tegelda ei jõudnud. Alles turniiri lõpupoole jõudsin nii kaugele, et komplekti moodustasid enam-vähem ühesugused malendid.

Eriliste reeglirikkumistega tegemist polnud. Mõni poiss püüdis jätta mulje, et teab asjadest märksa rohkem kui passiivne kohtunik. Olgu või reageerimine vastase viigipakkumisele - sa ei tohi enam pakkuda, sest korra juba pakkusid! Eks andis see hea võimaluse rääkida, kuidas vastav reegel varem oli ja et nüüd loetakse asi lihtsalt vastase segamiseks ja ülemäärane viigipakkumine on üldse üsna ebamäärane väljend.
Või räägitakse väga targalt malendite värvi määramisest, aga jäetakse vaatamata kõige olulisem: see, mitu korda keegi on valgete/mustadega mänginud. Oli neid, kes just vastase käigul olles püüdsid kõigile oma malenditele parimad kohad leida. Eks tuli siis öelda, et nii ju segatakse vastast ja kohendada tuleb ikka vaid oma käigul.
Paaril korral tekkisid poistel vaidlused, kas seis on ikka 3 korda kordunud või mitte. Oleksin neile hea meelega näidanud, kuidas kontrollimine toimuma peab, aga kui ütlesin, et mängime partii algusest peale läbi ja otsime seejuures kordunud seisud üles, siis poistel enam kannatust ei jätkunud ja ka seni vastu vaielnu oli ilma kontrollimata viigiga nõus.

Arvutipaarija oli ilmselt väheste kogemustega. Igatahes ei suutnud ma talle selgeks teha, et lõppjärjestuse määramiseks on mitmeid Buchholzi variante. Juhend nõudis mängijate reastamist kärbitud Buchholzi alusel (B. tulemus, millest lahutatud vastasmängijate madalaim tulemus), tema pakkus selle asemel kangesti mediaan-Buchholzi (lahutatakse vastaste kõrgeim ja madalaim tulemus). Teoreetiliseks põhjenduseks erinevustele tõi üks targem, et programm andvat vaba vooru eest vaid pool punkti. Ka väljatrükitud tabelis on mediaan-B. Tõsi küll, järjestus muutub vaid ühe korra võrra ja sedagi ainult tabeli teises pooles. Eks pidin siis rehkendama käsitsi. See võttis nii palju aega, et enne mu lõpetamist olid kadunud nii mängijad kui treeneridki ning malemaja ootas sulgemist. Aga lõpuks sain ikkagi valmis.

Ah jaa, jälle olin hädas lootusetute seisudega. Vanker või lipp vähem ei lugenud meie noortele tippudele midagi, kuigi patini keegi välja ei jõudnud. Matini jõutakse sellistes partiides tavaliselt veidi pärast 60. käiku. Kas on liiga ketserlik mõte, et ehk võiks 60. käigul kohtunik otsustada, kas neid viimaseid käike ikka vaja mängida on: milleks raisata uut partiiprotokolli mõne mõttetu käigu peale? Aga ei, ma tean, et kohtunik ei tohi mängu sekkuda ja selle tulemust mõjutada.
Lembit