Geurt Istanbulist

Geurt Gijsseni sellenädalane Chesscafe veerg oli oodatult pühendatud FIDE Presidendinõukogu viimase koosoleku malereegleid käsitlenud osale. See on aga teemaderig, millest oleme oma veebilehel viimasel kümmekonnal päeval korduvalt juttu teinud, liiati kui nüüd ka Marek kõige tähtsamad asjad kokkuvõtlikult kirja on pannud. Nii et uute dokumentide kehtimahakkamine võib meie jaoks rahumeeli tulla.
Otsisin, kas leian selles osas Geurtilt veel midagigi uut, aga peaaegu küll mitte. Pisitäpsustuseks ehk nii palju, et kui ma esialgu väitsin, et hilinemisaja suhtes saavutas Iljumźinov koosolekul oma tahtmise, siis päris täielik võit ometi polnud. Sest tema poolt oli selle punkti sõnastus välja pakutud hoopis kategoorilises formuleeringus: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii. Seega täpselt sama, millega ta tuli välja juba Dresdenis täitevkomiteel (vt. minu 17.XII Hilinemisega või ilma?). Teame, et sellele lisati siiski juurde, et konkreetse võistluse reeglitega on siiski võimalik määrata ka mingisugune lubatud hilinemisaeg.

Geurt rõhutab samuti, et kui reeglites (võistlusjuhendis) vastavat punkti pole, siis ei saa vabanduseks olla ka mistahes erakorraline olukord (force majeur), vaid kohtunik peab paratamatult kaotuse fikseerima, mis sellest, et näiteks mängijate majutuspaigad võivad mängusaalist olla väga erineval kaugusel, nii nagu see oli Dresdeni olümpialgi. Aga ootame, kuidas uuendus end õigustab.
Ajaarvestuse kohta toob Geurt näite turniirilt, kus juhend lubab 20-minutilist hilinemist. Ühes partiis tulevad kaks vastast koos ja jäävad hiljaks 16 minutit. Missuguste kellanäitudega tuleks partiid alustada? Partii algul käivitati valge kell ja see on nüüdseks 16 minutit käinud, musta kellal on osutid algasendis. Koodeksi järgi peakski niimoodi jääma. Mulle tundub aga, et RC esimees ei vaidleks vastu, kui kohtunik peab otstarbekaks kulunud aeg pooleks jagada ja seada kummalegi kellale ühtemoodi 8 kulutatud minutit.

Veidi on Geurt kommenteerinud ka koodeksi lõppu lisatud Eeskirju juhuks, kui partii tuleb katkestada. Sisuliselt on need muutmatul kujul vanad reeglid katkestatud partiide mängimiseks. Kui kunagi kohtunikueksamit tegin (aasta oli siis 1954), kulutati tervelt pool aega partiide katkestamisele ja nende edasimängule. Katkestatud partiide ja spetsiaalselt nende jätkamiseks määratud päevadega oli tegemist igal normaalsel turniiril.
Vahepeal sai neist reeglitest koodeksi lisa A, nüüd on need isegi lisadest tahapoole asetatud (ehk oleks neile siiski võinud mingi järjekorratähe säilitada?). Asi on selles, et partiide reglemendijärgne katkestamine on juba täielikult kadunud ning partiid võib pooleli jätta vaid erandjuhul, näiteks kui ootamatult muutub edasimäng turniirisaalis võimatuks (elektriavarii?). Siis tulevadki Eeskirjad kasutusele. Aga tähelepanu: reitinguarvestusest langevad sellised partiid välja. Arvestusse minekuks peab partii olema mängitud ühekorraga.
Lembit