Juhtumeid praktikast

Vaatleme täna mõningaid juhtumeid turniiripraktikast, mis viimases Chesscafe veerus kajastamist leidsid.
Kooliturniir kusagil USA-s. Ajakontrolliks on ette nähtud 65 minutit partiile, kohtunik aga otsustab selle vähendada 60 minutile. 4. vooru algul seab üks mängija nii enda kui vastase kellale ajaks 65 minutit, sest ta polevat aru saanud, kui kaua lühendatud kontroll kehtib. Mängitaksegi. Kui mängijal on alles jäänud vähem kui 5 minutit, on ta jõudnud peaaegu võiduseisuni. Vastane aga kutsub nüüd kohtuniku ja taotleb ajavõitu: on ju mängija kulutanud ära rohkem kui 60 minutit. Kohtunik teeb saalomonliku otsuse: loeb partii viigiks (!?). Mängija oleks mänginud kiiremini, kui oleks olnud oma ajaprobleemist teadlik. Või oleks siiski pidanud kuidagi teisiti toimima?
Olen siin Geurtiga samal arvamusel, et kohtunik polnud oma ülesannete täitmisel kuigi korrektne. Kelli peab ju vooru jooksul kontrollima ja kui ühel kellal on aegade summa 10 minutit rohkem kui teistel, siis selle märkab kindlasti ära. Ehk oli viga veelgi varasem. Ma ei arva, et mõtlemisaja muutmine kuuluks kohtuniku pädevusse. Kui aga midagi muuta, siis tuleb hoolitseda selle eest, et kõik muudatustest teaksid. Ütlemisest ei piisa, kindlasti pidid muudatused ka silmaga näha olema. Siin seda ilmselt ei tehtud. Antud juhul oleks aga ilmselt olnud targem lasta kellal olnud aegadega lõpuni mängida.

Ühel teisel USA turniiril oli mängija pärast partiid kohtunikku informeerinud, et vastane oli vajutanud kella enne käigu tegemist. Mingit taotlust enam ei esitatud, oli lihtsalt küsitud, mida oleks pidanud tegema. Kohtuniku arvamus oli olnud, et oleks võinud toimida nagu määrusevastase käigu korral ja anda mängijale 2 minutit ajalisa.
Muidugi peab mängija kohtuniku poole pöörduma otsekohe, kui märkab midagi määrustega vastuolus olevat. Tagantjärele pole enam midagi teha. Geurti arvates oleks 2-minutiline karistus sellisel juhul sobiv, küll aga soovitab ta vahet teha määrustevastase käigu ja määrustevastase tegevuse vahel. Antud juhul määrustevastast käiku polnud, lubamatult toimiti aga küll. Vahe on selles, et 3 määrustevastast käiku toovad paratamatult kaotuse (nii et antud konkreetne juhtum ja võimalikud 2 korda veel), määrustevastaste tegevuste puhul on aga kohtuniku käed tegutsemiseks vabamad. Pealegi tuleks arvesse võtta turniiri iseloomu. Mingil kooliturniiril peaks kohtunik olema paindlikum kui siis, kui tegemist on vaid reitingumängijatega.

Väike segadus śveitsi süsteemis turniiril Puerto Ricos. Vooru algus on kell 10. Selleks ajaks on 5. laual kohal mängija A, B-d aga pole näha. Seevastu on 17. laual kohal mängija C, pole D-d. B tuleb ja istub kogemata 17. lauale, hakates niisiis mängima C-ga. D tuleb pooletunnise hilinemisega ja teeb selgeks, et B istub valel kohal. Mida peaks nüüd kohtunik tegema?
Mis tal ikka muud teha jääb, kui mängijad nende õigetele kohtadele juhatada. D saab kindlasti 30 minutit vähem aega, tema ju hilines. B kellast ei räägi Geurt midagi. Küllap oleks põhjendatud ka tema kella edasilükkamine, tema õige partii algus venis ju tema süül. Geurt lisab, et kui viga avastatakse alles partii lõpul ja mängijad polnud eelmises (miks ainult eelmises?) voorus kohtunud, võiks paarid muuta ja tulemus loeks.
Lembit