Noppeid Chesscafest

Ega peale Istanbuli otsuste refereerimise millestki muust eriti olulisest Geurti viimases veerus juttu tehta. Aga silmad tasub sellest üle lasta, ka kogenud kohtunikud võivad sealt oma tegevusele kinnitust leida. Seepärast siingi mõned seal kirjeldatud olukordadest.

Hollandist tulnud kirja järgi on seal kiir- ja välkturniiridel malelauad sageli üksteise kõrval. Naaberlaua partii oli just läbi saanud. Nii oli etturi muundamiseks võimalik sealt lipp võtta. Kogemata võtab mees aga lipu asemel kuninga. Nüüd on siis valgel laual kaks kuningat, pealegi on ka päris kuningas üsna muundumisvälja lähedal. Seepärast polegi varsti enam selge, kumb on kumb. Lõpuks saab üks kuningas mati. Mis nüüd?
Geurt toob paralleeli jalgpalliga. Kui seal kaks palli väljakule satub, jäetakse mäng pooleli, kuni üks neist kõrvaldatakse. Lähtume sellest, et kahe kuningaga mees on teinud määrustevastase käigu. Artikli B6 järgi sekkub kohtunik määrustevastase käigu puhul vaid ühe mängija taotluse põhjal (erandid teatavasti, kui mõlemad kuningad tules või pole etturi muundamine lõpetatud). Kuigi erandite hulgas seda juhtu otseselt ei mainita, peab Geurt siiski vajalikuks sekkuda niipea, kui kohtunik asja märkab. Eesmärgiks on partii normaalse olukorra taastamine. Kui muud üle ei jää (ja kui aeg seda võimaldab), tuleb partii tühistada ja selle asemel mängida uus.

Paar Chesscafesse tulnud küsimust puudutavad käikude üleskirjutamist. Üks sakslane tunneb muret selle pärast, et vastasmängija kirjutab partiiprotokolli pliiatsiga, mida on võimalik kergesti kustutada ja sinna hoopis midagi muud kirjutada. Kas mängija peab sellisele protokollile alla kirjutama või võib ta öelda, et kirjutab alla vaid tindiga kirjutatud protokollile?
Ei mäleta küll, et mu tegutsemisaja jooksul oleks kunagi selliste probleemidega tegemist olnud. Ei vist Geurtilgi. Seepärast püüab ta küsijat igati rahustada. Mõlemale partiiprotokollile kirjutavad ju alla mõlemad ja üheskoos antakse need ka kohtunikule üle. See kogub ja hoiab protokolle ning vastutab nende eest. Kui vastane petta tahab, siis vajab ta selleks kohtuniku abi ja selle saamine on juba päris vähe tõenäoline.

Üht norralast vaevab joon, mille mõned mängijad tõmbavad partiiprotokollis 40. käigu alla (või sinna, kus ajakontroll parajasti lõpeb). Kuidas sobib see kokku koodeksi artiklitega:
12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
12.3: Partiiprotokolli võib kasutada ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste ja mingi taotlusega seotud asjaolude ning muude asjakohaste andmete ülesmärkimiseks?
Jälle näivad hirmul suured silmad olevat. Minu arust võiks paigutada ajakontrolli andmed viimases artiklis mainitud asjakohaste andmete hulka. Geurt ei tee niivõrd juttu sellest, kas selline joonetõmbamine on lubatud või mitte, vaid sellest, et see on kasulik. Seda eriti seetõttu, et turniiridel kasutatavad ajakontrollid on üsna erinevad. Pealegi on kontrolle, kus näiteks 1. ja 2. perioodil lisasekundeid ei kasutata, aga 3. perioodil on need olemas. Sellest tuleneb ka erinevus, kas viimasel 5 minutil tuleb käike kirjutada või mitte. Ja siit Geurti moraal: kasutage võimalikult kõigil ajakontrolli perioodidel lisasekundeid.
Lembit