Veel veebruariveerust

Arvatavasti on kõik jõudnud juba Chesscafe viimase veeru läbi uurida. Neile, kes seda siiski teinud pole, siinkohal siiski ülevaade meie poolt seni käsitlemata teemadest.

1. Ühe inglase küsimus käib artikli 10.2 kohta. Kiires lõppmängus oli valgele jäänud viimane minut, mustale ainult 6 sekundit. Valge käis g5-g6. Must seiskas kellad, kutsus kohtuniku, taotles viiki ja saigi selle. Seis olevat olnud 2200 reitinguga mängijatele üldtuntud viigiseis, mida valge ei saa normaalsete vahenditega võita. Aga kas ikka kohtunik võis otsuse nii kiiresti langetada, ilma et ta oleks näinud, kuidas valge edasi mängima hakkab? Kohtunik oleks ju pidanud seisu hindama ja veenduma selles, et must ei eksi. Kaevata ju artikli 10.2 peale niikuinii ei saa.
Geurti arvates on normaalne, et kohtunik nõustub viigiga kohe, kui mängijad jõuavad hästi teada oleva viigiseisuni. Kui laual oli tuntud etturilõppmäng ja mõlemad teadsid, kuidas seda mängida, siis peab ta kohtuniku otsust mõistlikuks.

2. Täpsustades vastust paar kuud varem kiir- ja välkmale kohta esitatud küsimustele rõhutab Geurt seda, mida juba artiklist B6 (edaspidi A4c) isegi teame: nendes mänguliikides ei tohi kohtunik määrustevastase käigu märkamisel partiisse sekkuda, kui vastasmängija pole vastavat taotlust esitanud. Erand on vaid siis, kui mõlemad kuningad on sattunud tulle või ettur jäänud viimasele reale. Kui aga vastane määrustevastasust ei taotle (tõenäoliselt pole ta seda märganud), siis on ta seda käiku aktsepteerinud ja sel moel muutnud selle määrustepäraseks.

3. Hispaaniast on küsimusi malendite värvi määramise kohta matśides. On ju üldteada, et tavaliselt määratakse loosi teel 1. partii värv ja seejärel iga partiiga värv vahetub. Aga kas võiks ka kuidagi teisiti, kasvõi nii, et loosimise tulemusel otsustatakse mitte see, kes valgetega mängib, vaid see, kellel on õigus otsustada, mis värviga ta tahab mängida.
Üldist kasutamist see moodus leidnud pole, küll aga toimitakse niimoodi otsustavate armageddoni partiide puhul. See, kes loosi võidab, saab õiguse valida, mis värviga ta laua taha istub. Mustadel on siis tavaliselt vähem aega, aga partii viigilise tulemuse puhul saavad nad võidu.
Tähelepanu on pälvinud ka need matśid, kus mängijad on matśi keskel kaks partiid järjest mänginud sama värviga. Nii oli see nii Anand - Kramniku kui ka Topalov - Kamski matśil (esmakordselt oleks pidanud olema juba 2005 nurjunud Kasparovi - Kassimdźanovi matśil). Nii toimub see pärast matśi esimese poole lõppu. Matśide ajakavas järgneb 2 mängupäevale tavaliselt vaba päev. Kui matśi teiseks pooleks värve ei muudetaks, oleksid samal mängijal alati pärast puhkepäeva valged, teisel mustad.
Lembit