neljapäev, 26. veebruar 2009

Eetika on oluline

Prantslaste kohtunikulehe Bulletin des Arbitres Federaux viimane number toob ära Boźidar Kaźici märkmed maletaja eetikast. Kaźic oli Jugoslaavia maletegelane, kohtunik ja RC esimees enne Gijssenit. Mul oli korduvalt võimalus maailma eri paigus temaga koos tegutseda ja reegleid arutada. Mida siis ei tohi maletaja Kaźici arvates teha, et mitte sattuda eetikanormidega vastuollu? Ta ei või
  • loobuda turniirist või mitte ilmuda ühele partiile (mõjuva selgituseta)
  • analüüsida partiid mängusaalis
  • lahkuda mängusaalist
  • rääkida teise mängijaga
  • küsida abi või kasutada raamatuid või märkmeid
  • häirida vastast
  • leppida partii tulemuses kokku
  • keelduda vastasmängijale kätt andmast
  • saabuda meelega hilinemisega
  • halvustada vastast pärast mängu
  • seada lõks ja simuleerida kahetsust, nagu see oleks olnud viga
  • teeselda, nagu annaksite löögi liputiival, aga mängite hoopis kuningatiival
  • mängida pikki lootusetuid partiisid
  • lisada oma protokolli käike vastase eksitamiseks
  • pakkuda viiki kaotusseisus
  • korrata viigipakkumist
  • esitada oma ebaõige reiting ...

Loomulikult pole selles mõnevõrra kaootilises loetelus kõik punktid põrmugi ühesuguse kaaluga, osa neist on otseselt koodeksi alusel karistatavad, teised mitte.

Asjade arengut ei saanud Kaźic ette näha. Tema järeltulijal Gijssenil tuli Aerofloti turniiril kokku puutuda tehnika arengust tingitud keerukamate probleemidega. Kõrgeima reitinguga Mamedjarovile tundusid tema vastase, rohkem kui 100 punkti väiksema reitinguga Kurnosovi igale käigule järgnevad tualetikülastused kahtlastena (mida K. küll iga kord selga pani?- coat ei tarvitse tingimata mantel olla) ja ta palus Geurtil oma vastast jälgida. Ma ei tea, mida Geurt ette võttis, aga see partii lõppes väga kiiresti.

11 käiku tehti nobedalt, 12. käigul pani M. vastase mõtlema, 14. käigul pakkus ta aga viiki, sest asjad läksid vist juba kahtlaseks, viiki vastu ei võetud, 16. käigul tegi K. uuenduse ja 21. käigul oligi partii M. kaotusega läbi, sellega kaasnes M. lahkumine turniirist. Hiljem partii läbivaatusel selgus, et kõik K. käigud kattusid arvuti esimese eelistusega. Loomulikult ei saa ma siit kaugelt kummagi poole ega kohtunike tegevusele hinnanguid anda, aga päris ilmne on, et kahtlused, olgu nad siis põhjendatud või põhjendamata, ei mõju male mainele hästi.

Asi pole ainult tippudes. Mõned päevad tagasi sai Austraalia Maleföderatsioonilt 2-aastase võistluskeelu keegi Edward Naumov. Tema mängis lahtisel turniiril, kus osavõtjate reiting ei tohtinud olla üle 1600. Tema olevat partii jooksul tualetis käinud 6 korral ja ühel korral olevat ta otseselt vahele jäänud mingi arvuti kasutamisega. Vähemtuntud mängijatega on kohtunikel ja korraldajatel ilmselt kergem toime tulla.

Lembit

teisipäev, 24. veebruar 2009

Kiir-ja välkmalest

Veel veidi kiir- ja välkmalest, kasutades lähtealusena Chesscafe viimast veergu.
Mida peab ikkagi tegema kohtunik, kui märkab noolekese langemist? Uues koodeksiväljaandes öeldakse:
art. A4d.1: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohtapõhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud, kuid ta võib seda teha, kui mõlemad noolekesed on langenud.
art. A4d.3: Kui mõlemad noolekesed on langenud, ... loeb kohtunik partii viigiks.

Teine tsiteeritud punkt on märksa resoluutsem kui esimene. Kas ikkagi fikseerida viik või sõltub kõik kohtuniku tahtmisest: kui tahab, paneb viigi, kui ei, siis laseb rahumeeli edasi mängida?
Mäng võiks ju ükskõik kui kaua jätkuda, kui mängijad kukkunud noolekesi tähele ei pane või ei taha seda millegipärast teha. Mis kasu on aga mängimisest, kui vastasmängija võib mistahes hetkel viiki taotleda? Loota vaid sellele, et ehk laseb vastane endale ühekäigulise mati panna?

Vastuseks oma kodumaalt Hollandist tulnud küsimusele rõhutab Geurt, et lisa A (seni B) käib vaid juhtude kohta, kus järelevalve pole küllaldane (kiirmales tähendab see, et kohtunik peaks jälgima rohkem kui 3 partiid). Loomulikult tekib siis ka olukordi, kus kohtuniku tähelepanu nõuab eriti mingi üks partii ja teised tuleb mõnevõrra unarusse jätta. Siis võib tõepoolest noolekese langemine mujal sel hetkel märkamata jääda. Sellest siis punkti 1 ebalev sõnastus. Kui aga kohtunik ikkagi noolekeste langemist märkab, fikseerib ta ka viigi.

Vastavalt uutele artiklitele A3 ja B2 rakendatakse küllaldase järelevalve korral kiir- ja välkmales koodeksi II osas sisalduvaid tavamale võistlusmäärusi. Pole märgitud, et mingid selle artiklid neis mänguliikides siis ikkagi ei kehti. Aga käikude üleskirjutamine? Välgus küll ei jõua, aga kiirmales ju võiks. Kuigi kirjutamisest võiks olla rohkem kasu just siis, kui kohtunikke on pigem vähem kui palju.
Nüüd os siis olemas RC esimehe kinnitus, et ka kiirmales käike ikkagi üles kirjutama ei pea. Välkmale kohta oli sama öeldud juba kuu aega tagasi. Kas see võiks aga kiirmales toimuda võistluse korraldaja algatusel, selle kohta me ikka veel RC seisukohta ei tea.

Mulluses viimases kommentaaris 28.XII Kohtuniku tegutsemisest oli juttu algseisust, kus kuningat laual pole. Geurti arvates ei saa mängijale kuninga puudumisel matti panna ja võimalik oleks vaid ajaga võita. Nii et viik oleks peaaegu garanteeritud.
See absurdne olukord on vahepeal tähelepanu äratanud. Või polegi see nii absurdne, sest kuninga ja lipu asemel võib lauale sattuda kaks lippu. Üks sakslane leiab, et ka vastasmängija ajaületus ei tähendaks partii võitui, sest lõppseis on selline, kus ikkagi matti ei saaks panna.
Aga Geurtile meeldib nüüd hoopis ühe poolaka lähenemine asjale. Nagu nähtub koodeksi artiklist 1.2, on male selline mäng, kus eesmärgiks vastasmängija kuninga matistamine. Kui aga ühel või mõlemal kuningat pole, siis pole see ka male. Niisiis ei loe ka partii algul sellest seisust tehtud 3 või rohkemgi käiku midagi ja partiid tuleks lihtsalt uuesti alustada.

Vabariigi aastapäeva eelõhtul sai riikliku elutööpreemia korvpallikohtunik Valdu Suurkask. See on kõrgeim tunnustus, milleni meie spordikohtunikud jõudnud on. Palju õnne!
Lembit

laupäev, 21. veebruar 2009

Koodeksi täpsustuseks

Geurti uus veerg toob pisitäpsustuse viigitaotluste esitamisesse. Kui mängija taotleb viiki koodeksi praegu kehtiva redaktsiooni art. 9.2 (seisu kolmekordne kordumine), 9.3 (50 käigu reegel) või 10.2 (seisu ei saa võita või ei püüta võita normaalsete vahenditega) alusel, peab ta kellad seiskama. Uue teksti järgi võib mängija küll kellad seisata, aga ei tarvitse seda teha. Koodeks ei ütle midagi selle kohta, kuidas peaks toimima kohtunik, kui ta viigitaotlust kontrollima hakkab.
Vastuseks Kanadast saadetud küsimusele ütleb Geurt, et koodeksit tuli muuta seetõttu, et kohtunikud keeldusid sageli taotlusi menetlemast, kui mängijad kelli ei seisanud. Edaspidi on loogiline, et kui mängija ise kelli seisma pannud pole, teeb seda kohtunik, enne kui ta asja uurima ja võimalikult mängijatega arutama hakkab. Kontrollimiseks kuluv aeg ei peaks olema kummagi mängija arvel.

Väike selgitus on ka mobiiliartikli juurde. Art. 12.3b uus redaktsioon ütleb: Kohtuniku loata on mängijal keelatud omada mängualal mobiiltelefoni või teisi elektroonilisi sidevahendeid, kui need pole täielikult välja lülitatud. Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii ... Aga milline see seadme tekitatud heli siis ikkagi peaks olema. Poolast tuuakse näide, et väljalülitatud mobiil kukub põrandale ja kukkumine on üldiselt kuulda. Kas tuleks siis ka kaotus panna? Vastus on muidugi kindlalt: ei!

Aga on neidki punkte, kus koodeksi uus tekst oleks pidanud asjad selgemini ära ütlema. Hollandist küsitakse, kas küllaldase järelevalve all (s.t. igal partiil oma kohtunik) peetavas välkturniiri finaalis võiks art. 10.2 alusel viiki taotleda, kui vastasmängija püüab võita vaid ajaga. Art. 10 käib küll mõneti teistsuguse kiire lõppmängu kohta, kuigi art. 10.1 toodud definitsiooni alla võiks peaaegu ka välk ära mahtuda.

Praeguse koodeksi art. B2 ütleb, et art. 10.2 välkmales ei kehti. Uuest koodeksist on see artikkel ära jäetud ja nüüd avastab ka RC esimees äkki, et välkmale artiklis pole artiklist 10.2 enam üldse juttu. Kiir- ja välkmale asju olevat Dresdenis üldse vähe arutatud (kuigi muudatusi on nendes artiklites ju parasjagu). Geurt olevat saatnud RC liikmetele kirja, et midagi on viltu. Pealegi polevat ta veel RC protokolle näinud (3 kuud pärast kongressi ja seda praegusel moodsate sidevahendite ajastul).
Üks RC liikmetest pidi hästi mäletama, et küllaldase järelevalve all olevat otsustatud ka välgus art. 10.2 rakendada (see olevat olnud tema enda ettepanek), mitteküllaldase puhul loomulikult mitte. Koodeksi uude teksti seda aga sisse ei kirjutatud. Nüüd on siis ainuke väljapääs paluda presidendinõukogu, et see asja korrigeeriks. Veidi kummaliselt on RC hakanud tegutsema küll. Pole siis juhus, et Geurt isegi on sellele veerule pealkirjaks pannud FIDE Forfeitures /minetamised/.
Lembit

neljapäev, 19. veebruar 2009

Noppeid veebruariveerust

Midagi eriti huvitavat Chesscafe eilsest veerust, aga üht-teist kõlbab täna ja edaspidi meile arutamiseks küll. Ühel Inglise 9-aastaste turniiril juhtunu võib mujalgi lastevõistlustel ette tulla.
Musta kuningas on viimasel real ja valge mängib Lc8++. Must ütleb aga, et lipp oli a7 ja seetõttu on tegemist määrustevastase käiguga. Valge väitel oli lipp c7. Must taotleb, et valge käiks Lb8+ ja siis pääseks kuningas veel põgenema. Kohtunik aimas küll, et must petab, aga mingit tõendust tal selle kohta polnud. Käike kumbki poiss ei kirjutanud. Kohtunik laskis mängul jätkuda (Lb8+) ja lõpuks sai must ikkagi mati. Mis oleks tulnud selles olukorras teha?

Selliseid 1:1 olukordi juhtub sageli. Et õigust jalule seada peaksid muidugi olema partiiprotokollid. Alati pole aga neistki abi. Kiir- ja välkpartiisid ju ei kirjutata, tavapartii lõppe ka mitte, kui kellale on jäänud alla 5 minuti ja lisasekundeid pole.
Seda, et valge peaks käima just Lb8, ei saanud must kindlasti nõuda. Art. 4.3 ütleb ainult, et kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual üht või mitut oma malendit, siis peab ta käima esimese puudutatud malendiga, millega saab käia. Aga kuhu, selle otsustab ikka mängija ise.
Ega ole Geurtilgi mingeid eriretsepte toimimiseks. Muidugi võiks püüda poiste abil rekonstrueerida laual tehtud viimaseid käike, aga seegi oleks võinud jääda tulemusteta. Kesktee oleks lasta poistel mängida uus partii lühema ajakontrolliga, aga pole ju teada, kas see turniiri ajakavva ära mahub.

Saksamaalt on küsimus art. 6.2 kohta. See ütleb, et partii on kaotanud mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Aga edasi: Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga.
Küsija arvates võib viigist väheseks jääda sel juhul, kui seis on selline, et ajaületaja peaks sellel käigul paratamatult mati andma (näiteks on ajaületaja kuningas tules, aga seda saab kõrvaldada ainult matistamisega). Geurt leiab siiski, et ajaületajale punkti anda ei tohiks. Aeg on ju partii looomulik osa, kuigi ehk matt on seda veel rohkem. Viik peaks lihtsalt olema mõlemale poolele vastuvõetav kompromiss.

Austraaliast küsitakse (ilmselt olümpia rangetest reeglitest ajendatult), kuidas ikkagi siis hetkel partiile hilinemisega lood on. Kasiin tuleb vastuseks lihtsalt kinnitada üldiselt teada olevat: kuidas vastav artikkel hakkab pärast 1. juulit koodeksis välja nägema, ei tea praegu veel keegi. Presidendinõukogu peaks kogunema umbes kuu aja pärast. Seni aga kehtib art. 6.7 vanas sõnastuses: Mängija, kes ilmub malelaua juurde rohkem kui üks tund pärast mängukorra ettenähtud algust, kaotab partii, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti. Kas korraldajad on võistlusjuhendisse kirjutanud lubatud hilinemisajaks 30, 5 või isegi 0 minutit, on juba nende, mitte kohtunike asi.
Lembit

esmaspäev, 16. veebruar 2009

Kas matt loeb?

Sakslaste vaidlusobjektiks oli nädalavahetusel üks partiilõpp. Selles tekkinud seis oli üsna elementaarne.
Valged: Kg1, Ob4 (2). Mustad: Kg3, Vb8 (2).
Aga? Valge tahtis ilmselt käia Od6+, et asi veel selgem oleks. Kogemata aga pudeneb oda käest väljale e6. Must ei jäta juhust muidugi kasutamata ja enne kui valge kella vajutada jõuab, mängib ta nobedalt Vb1++. Valge on jahmunud ja kutsub siis kohtuniku. Taotluseks on taastada enne odakäiku laual olnud seis, sest
1) määrustevastane käik on tehtud kogemata ja vajab õiendamist,
2) must poleks tohtinud käia enne tema kellavajutust.
Mida pidi siin otsustama kohtunik ja kas näiteks kiir- või välkmales oleks tulnud toimida teisiti?

Sakslased esialgu ühistele seisukohtadele ei jõudnud. Pole kriteeriumi, et määrata, kas käik on tehtud kogemata või mitte, enne teise poole kellavajutust, aga koodeks käia ei keela.
1.1 ... Mängija on käigu, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
Oli ju, nii et käia võis. See käik aga oli määrustevastane ja art. 7.4a ütleb, et kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik ... tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist.

Selles lauses on aga sõnad partii ajal. Ja art. 5.1a ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Niisiis on matt pandud, partii läbi ja ei mingit määrustevastasuse korrigeerimist enam. Miski jääb siiski veel hinge kripeldama. Ehk leiame koodeksist veel midagi?

Leiame artikli 4.6: Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda seejärel (alates 1.VII sellel käigul) asetada teisele väljale. Käik loetakse tehtuks, kui kõik artikli 3 asjakohased nõuded on täidetud.
Artikkel 3 aga ütleb ära, kuidas malendid käivad. 3.2. Oda võib liikuda ükskõik millisele väljale sellel diagonaalil, millel ta asub. Väli e6 polnud aga odaga samal diagonaalil.
Tsiteeritud art. 4.6 lõppu lisandub 1. juulist täpsustus Kui see käik pole määrustepärane, tuleb selle asemel teha teine käik vastavalt artiklile 4.5. Meile see täpsustus oluline pole, sest puudutatud odaga on võimalikud käigud olemas ja üks neist, kasvõi Od6+ tuleks siis teha.

Käik polnud veel sooritatud (ehk märkasite, et ka art. 7.4a kõneles eelpool sooritamisest?), sest kell oli vajutamata. Seetõttu korrigeerime määrustevastasust ja alles siis läheb partii edasi.
Kiirmales peaks asi olema samamoodi. Välgus kaotab määrustevastane käik kohe, kui vastasmängija selle kohta taotluse esitab. Kui taotlust pole, siis partii jätkub, antud juhul seega matiga.
Selline asjadele lähenemine näib olevat loogilisem.
Lembit

laupäev, 14. veebruar 2009

Testik

Prantsuse kohtunike teadmiste kontrollimiseks kasutatakse üht partiid sellele lisatud küsimustega. Partiid olevat mänginud Alain Japrand /klähvija?/ ja Aimé Lesregles /reeglid/, kelle nimed on ilmselt välja mõeldud, nii ehk nagu kogu partiigi. Kes otsib malepartiist ilu, sel pole läbimängimisega mõtet aega viita, oma karjääri alustava kohtuniku enesekontrolliks kõlbab see küll. Olgu ta siis seepärast siinkohalgi ära toodud. Et mõtlemiseks veidi ruumi jätta, ei too ma enamasti esitatud küsimuste vastuseid, vaid piirdun viidetega malekoodeksi vastavatele artiklitele.
Partiid mängitakse Fischeri kontrolliga 1 tund 40 minutit 40 käigule ja siis 40 minutit partii lõpetamiseks, kusjuures kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit.

1. e4 e5 2. Rf3 d6 3.Oc4
Mustad puudutavad oma oda, ütlevad "j´adoube" /kohendan/ ja mängivad siis Rc6. Valged pöörduvad kohtuniku poole. Mida see teeb? - 4.2, 4.3
3. ... Og4 4. Rc3 Rf6 5. 0-0
Valged puudutavad kõigepealt vankrit. Mida teeb kohtunik? - 4.4b
5. Vf1 Rc6 6. a3 Rxe4 7. Rxe4 d5
Mida teeks kohtunik, kui partii oleks alanud vahetatud värvidega? - 7.2
Aga kui malendite algseis poleks olnud korrektne? - 7.1a
8. d3 Ld7 9. Og5 0-0-0
Miks on vangerdus võimatu? - 3.8(2)
9. ... Oe7 10. Ld2 Oxg5 11. Lxg5 0-0
Kas pikk vangerdus oli võimalik? - 3.8(2)
12. Rxe5 Rxe4
See käik tehti, ilma et kumbki mängija oleks seda vaidlustanud. Jätkake partiid.
13. Rxd7 Rxg5 14. Rxf8 Lxc4 15. Rd7 Oxd7 16. f3 Ob5 17. 0-0-0 g6 18.Vfe1
Nüüd leiavad mustad, et nende 12. ... Rxe4 oli määrustevastane. Nad pöörduvad kohtuniku poole. Mida see ütleb? - 7.4a
Kuidas muuta kellal aegu. Valge on kulutanud 42, must 30 minutit. - 6.14. Ajad tuleks panna proportsionaalselt. Valgel (42-6x30 sek.) x 12 : 18 = 26 minutit.
Mustal (30-6x30 sek.) x 12 :18 = 18 minutit. Lisada valgele 2 minutit.
Kui kasutatakse käiguloendurit, siis reguleerida seda.
12. ... Rxe5 13. Lxe5 dxc4 14. f3 Vfe8 15. Lg5 Kh8 16. Lxg4 Lxg4 17. fxg4 cxd3 18. cxd3 Kg8 19. g5 Vad8 20. Kd2 Vxe4
Möödaminev pealtvaataja ajab malelaua ümber. Mida teeb kohtunik? - 7.5
21. Vf3 Vee8 22. Vf5 Ve4 23. Vf3 Vee8 24. Vh3 Ve4 25. Vf3
Pärast seda käiku pöörduvad valged kohtuniku poole viigitaotlusega. Milline on täpselt selle kohta käiv reegel? - 9.2
Kas mängijad võivad kellad seisma panna, kui kohtunik oma tulekuga viivitab? - 9.5
Kas siinkohal on õige viiki fikseerida? Mida teeb kohtunik? - 9.2, käik on laual tehtud; aegade korrigeerimine 9.2b
25. ... g6 26. g3 c5 27. Vc1 c4 28. Vf4 Vxd3+ 29. Kc2 Ve2+ 30. Kb1
Millal loetakse käik tehtuks? - 4.6
30. ... Vxh2
Millal loetakse käik tehtuks? - 4.6
31. Vfxc4 Vxg3
Löömisel ajavad mustad mitu malendit ümber. Mida peab tegema kohtunik? - 7.3
32. Vc8+ Kg7 33. V8c7 Vxg5
Valgetel on jäänud 4 minutit. Nad katkestavad märkimise. Mida peab tegema kohtunik? - 8.1, 8.4 (Fischeri kontroll)
Aga kui valged keelduvad märkimast? - 2.8
Mustad kirjutavad käigu üles enne selle tegemist laual. Mida peab tegema kohtunik? - 8.1, hoiatus
34. Vxb7 Vgg2
Mida teeb kohtunik, kui Prantsuse mängija hakkab siitpeale märkima saksa, inglise või vene keeles? - 8.1, vaja algebralist notatsiooni, aga keel pole oluline. Parem oleks siiski protokolli täita ühes keeles. Kohtunik võiks sel teemal mängijaga pärast partiid vestelda.
35. Vcc7 Vh1+ 36. Ka2 Vf1
Mustad on unustanud käigu protokolli kirjutamast. Valged keelduvad talle oma protokolli näitamast. Mida teeb kohtunik? - 8.3, kohtunik annab mustale valge protokolli
37. Vxa7 Vff2 38. Vcb7 h5 39. a4 h4 40. a5 h3
Millal on käik sooritatud? - 6.8
Ja kui nooleke oleks langenud enne, kui valge oleks seisanud oma kella? - kaotus
41. a6
Millistes olukordades võib kohtunik kella seisata? - 6.13a
Millistes olukordades võib mängija kella seisata? - 6.13b
Ja kui mängija seiskab kella põhjuseta? - 6.13d
Millised on puudutatud malendi kohta käivad reeglid? - 4.3, 4.7
Kas võib partii ajaga kaotada, kui vastasel on jäänud ainult kuningas? - 5.2b, viik
Mida teeb kohtunik, kui mängija mobiil heliseb? - 12.2b, kaotus
Aga kui mängijad on valmis partiid jätkama? - 13.1, ei mingit jätkamist
Milline peab olema mängijate käitumine partii ajal? - art. 12.
Selline oli siis partii ja sellised küsimused.
Lembit



neljapäev, 12. veebruar 2009

Kohtunik ajapuuduses

Lõpetame täna Prantsuse kohtunike põhieksami UV1 küsimustevaatlemise. Küsimustiku IV osa on pealkirjaga Kohtunik õpetajaks. Siin küsib mängija kohtunikult, kuidas ta peaks taotlema viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu, ning kohtunik peaks siis võimalikult selgelt ja arusaadavalt seletama. Lähemalt pole sellel siinkohal mõtet peatuda. Vajadusel leiab igaüks ise kätte koodeksi artikli 9.2. Hiljuti peatusin samal teemal ka 5.II Kasulik on reegleid tunda.
Oluline on vaid, et eksamineeritav kõneleks (või kirjutaks) siin kahest võimalusest: sellest, kui seis kordub alles mängija käiguga, ja sellest, kui kordus on tekkinud juba vastasmängija viimase käiguga.

Küsimustiku V osa kannab pealkirja Ajapuuduse kunst. Siin peab kohtunik ette kujutama, et ta tegutseb lahtisel turniiril, kus on vaja teha 40 käiku 2 tunniga.
1. Olete 2. laua juures ja kirjutate ajapuuduses käike. Valged küsivad mitu käiku on tehtud. Kas ütlete?
Ei tohi. Art. 13 ütleb ju, et kohtunik ei või osutada tehtud käikude arvule. Erandiks on art. 8.5 kehtivussfäär: partiiiprotokollide taastamine pärast (vähemalt) ühe noolekese langemist.

2. 17. laual pole kummalgi mängijal korralikku partiiprotokolli. Musta nooleke langeb. Mängijad kutsuvad teid, aga olete parajasti 2. laua juures ametis. Mida teete, kui jõuate 17. laua juurde?
Siin annabki juhiseid art. 8.5. Seiskate kõigepealt kellad, kui mängijad ise seda teinud pole. Lasete partii taastada ja partiiprotokollid korda teha, et oleks selge, kas vajalik käikude arv on täis. Kui on, siis partii jätkub, kui ei, siis fikseerite musta kaotuse.

3. 40. laual kukub valge nooleke, kui tehtud on ainult 39 käiku. Mustadega mängib austatud maleveteran, kellele kõige tähtsam on aus mäng. Tema niimoodi võita ei taha ja palub kummalegi lisada 2 minutit. Missuguse otsuse teete?
Fair-play on väga tore küll, aga reeglid on midagi muud. Art. 6.10 järgi on see mängija, kes pole ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike sooritanud, partii kaotanud. Kohtunik siin midagi muuta ei või. Muidugi peab kohtunik veenduma, et mustale jäänud malenditega ikka matistada saab. Kui ei, siis on viik.

4. 10. laual kukub musta nooleke siis, kui ta pärast oma 40. käigu tegemist kella vajutab. Kas must nüüd kaotab?
Art. 6.8 ütleb, et käiku ei loeta sooritatuks, kui mängija pole oma kella seisanud. Nii et must on partii tõesti kaotanud. Erandiks oleks lauale tekkinud matt, patt või surnud seis (art. 5.1, 5.2).
5. 24. laual katkestab käikude märkimise mängija, kellel on jäänud veel 8 minutit aega. Vastasmängijal on jäänud vaid 30 sekundit ja loomulikult ei märgi tema ka. Mida teete?
Art. 8.4 järgi peab kirjutama, kui kontrollini on jäänud üle 5 minuti, nii et siin üks peab, teine mitte. Nõuate käikude kirjutamist ja partiiprotokolli taastamist mängija omast ajast. Kui mängija keeldub, tuleb teda karistada, kusjuures pole välistatud äärmise vahendina ka kaotuse fikseerimine.
Nagu näete, oli tõepoolest tegemist üsna kergete küsimustega ja küllap saaksime nendega kõik hakkama. Eufooriasse ei maksa siiski sattuda, UV2 eksam on juba märksa raskem.
Lembit

teisipäev, 10. veebruar 2009

Prantslased küsivad

Vaatame tänagi mõningaid küsimusi Prantsuse kohtunike novembrikuiselt põhieksamilt UV1. Eksami teine osa kannab pealkirja Ajakontrollid. Põhiliselt on siin vaja ära tunda, mis on mis. Küsimused ise aga on:
1. Missugune Fischeri süsteemi kontroll loetakse samaväärseks kontrolliga 40 käiku 2 tunniga ja 1 tund lõpuni?
Prantslaste sisemiste reeglite järgi tuleks elektronkelladega mängides selle asemel kasutada kontrolli 1 tund 40 minutit 40 käigule ja seejärel täiendavalt 40 minutit, kusjuures kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit.

2. Kas kontroll 10 minutit partiile ja 2 sekundit igale käigule loetakse välkmaleks?
Rehkendame vastavalt artiklile C1. 60 käiguga annavad 2 lisasekundit 60 x 2 = 120 sek. = 2 min. 10 + 2 = 12 min. Nii et tõepoolest väkpartii.
3. Kas kontroll 30 minutit partiile ja 10 sekundit käigule loetakse kiirmaleks?
Artikkel B1 laseb samuti rehkendada. 60 x 10 = 600 sek. = 10 min. 30 + 10 = 40 min. Seega on tegemist kiirmalega.

4. Mis reegli alusel teatab kohtunik 61-minutilise kontrolli puhul noolekese langemisest?
61 minutit on prantslaste tüüpiline ajakontroll. Selline partiipikkus kuulub tavamale hulka (alates tänavu 1. juulist loetakse ka 60-minutiline male juba tavamaleks).Nii et vastavalt art. 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks.

Eksami kolmandal osal on pealkirjaks Sekkuda või mitte? Siin tuleb seletada, miks ja kuidas sekkub kohtunik partiisse omal algatusel kummagi mängija taotluseta või miks ta seda teha ei tohi. Juhtumid on sellised:
1. Välkpartiis märkab kohtunik mustade noolekese langemist, vastasmängija aga seda tähele ei pane. Mõlemad jätkavad ägedalt välgutamist.
Art. B7: Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud. Vastavalt artiklile C2 kehtib see ka välkmales.

2. Kohtunik märkab, et mängija ei kirjuta partiiprotokolli. Kasutatakse Fischeri kontrolli, kus iga käiguga lisandub 30 sekundit.
Art. 8.1 kohustab mängijaid käike korrektsel viisil käik-käigult üles kirjutama. Art. 8.4 järgi pole 30 lisasekundi puhul ka ajapuudus mingi vabandus. Nii et kohtunik peab sekkuma.
3. Üks mängija kirjutab käike üles kirjeldavas notatsioonis.
Koodeksi E osa sissejuhatus ütleb: FIDE tunnustab oma turniiridel ja matśidel ainult algebralist süsteemi notatsiooni. Partiiprotokolle, kus kasutatakse mingit muud notatsioonisüsteemi, ei saa kasutada tõendusena, kui sel eesmärgil tavaliselt kasutatakse mängija partiiprotokolli. Kohtunik, kes märkab, et mängija kasutab muud notatsioonisüsteemi peale algebralise, peab mängijat sellest nõudest hoiatama.

4. Ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule. Mängija vajutab kella vasaku käega, malendeid tõstab aga paremaga.
Art. 6.8b: Mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi käigu. Kohtunikul on vaja sekkuda.
5. Kiirpartiis puudutab mängija lippu, ütleb siis "kohendan" ja käib odaga.
Artikli 4.2 järgi tuleb mängijal oma kavatsusest malendeid kohendada teatada enne malendite puudutamist. Kui ta seda ei tee, siis rakendub art. 4.3 ja puudutatud malendiga tuleb käia. Küll aga tuleks tähele panna, et tegemist on kiirmalega. Siin kehtib art. B5. Kohtunik peab langetama otsuse vastavalt artiklile 4 ainult siis, kui üks või mõlemad mängijad paluvad tal seda teha. Nii et vastasmängijast sõltub, kas tuleb lipuga käia või mitte.
Lembit


pühapäev, 8. veebruar 2009

Elementaarseid küsimusi

Nähtavale on ilmunud prantslaste Bulletin des Arbitres Federaux tänavune avanumber. Üht-teist on seal huvitavat meilegi. Tavapäraselt vaatan kõigepealt, mida küsiti nende viimasel eksamil kohtunikelt. Jällegi on otstarbekas piirduda nende kahetunnise põhieksamiga UV1. Selle I osa kannab pealkirja Mõned elementaarsed küsimused. Eks nad seda olegi. Vaatame.

1. Olete pealtvaatajana ühe partii alguse juures. Turniiri tingimustest ei tea te midagi. Mängitakse 1. e4 Rf6 2. e5 Rd5 3. Rc3 Rxc3 4. dxc3. Laua parem nurgaväli on must. Mida peaks kohtunik nüüd tegema?
Pisikese lõksuga küsimus. Kui te ei tea, kas see on tavamale või midagi kiiremat, ei tea te ka seda, kuidas peaks kohtunik toimima. Kui tegemist on kiir- või välkmalega, siis rakendatakse art. B4. Kuna 3 käiku on tehtud, siis kohtunik ei sekku ja partii lihtsalt jätkub. Kui tegemist on tavamalega, rakendatakse art. 7.1b. Partii jätkub küll, kuid seis kantakse üle õigesti asetatud lauale. Pealtvaatajana te muidugi partiisse sekkuda ei tohi, selle keelab art. 13.7. Uues redaktsioonis on selle lõppu lisatud: Kui keegi märkab määrustevastasust, võib ta informeerida ainult kohtunikku.

2. Meeskonnavõistlustel vestleb külalismeeskonna 2. laua mängija ühe pealtvaatajaga. Kuulete: "Arvan, et mu seis on parem, aga ma ei julge ratsut tema oda vastu vahetada." Vestluskaaslane: "Vaheta!" Kuidas reageeriksite matśi kotunikuna?
Vastavalt art. 12.2: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid ... nõuandeid. Kohtunik peab kohe sekkuma. Mängijat peab karistama - karistuste loetelu on toodud art. 13.4. Prantslaste arvates peaks kohtunik partii kohe kaotatuks lugema.

3. Korraldaja paigutab malekellad nii, et need asetseksid mustade paremal käel. Kui kohtunik on vooru alustamas, näeb ta, et 1. laual on valgetega mängija pannud selle oma paremale käele. Kas ta peaks sekkuma?
Kohtunik peaks sekkuma, sest art. 6.4 ütleb: Enne partii algust otsustab kohtunik, kuhu malekell asetatakse. Kellad peaksid asetsema nii, et neid oleks hea vaadata, ka võimalikult kaugelt.

4. Ajakontroll on 40 käiku 2 tunniga. Mängija teeb määrustevastase käigu, pannes oma kuninga tulle ja vajutab seejärel kella. Kas kohtunik peab talle määrama karistuse ja kui jah, siis millise?
Määrustevastase käigu korral toimimise näeb ette art. 7.4. Määrustevastane käik tuleb tagasi võtta ja selle asemel teha uus käik. Võimaluse korral tuleb käia puudutatud malendiga, s.o. kuningaga - vt. art.4.3a. Vastasmängija saab 2 minutit täiendavat aega. Kui see oli eksijal juba 3. määrustevastane käik, on partii kaotatud.

5. Üks mängijatest ei saa kirjutada. Kas kohtunik peab vähendama tema mõtlemisaega?
Rakendub art. 8.1, mille järgi võib mängija hankida käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Kohtunik korrigeerib tema kellanäite õiglasel moel. Enamasti vähendatakse mõtlemisaega 10 minuti võrra.
Lembit

neljapäev, 5. veebruar 2009

Kasulik on reegleid teada

Eelmine laupäev Berliinis. Põhimõtteline kohtumine Kreuzbergi ja Tegemsee meeskondade vahel. Ühel laual on vastamisi suurmeistrid Luther ja Sokolov. Pärast seda, kui valge käib 31. Lh8+, tekib lauale järgmine seis:
Valged: Kc1, Lh8, Vf1, Od3, Eb2, c2, g2 ja h2 (8)
Mustad: Ke8, Lc7, Vc8, Od5, Ea6, d7, e5, f7 ja h4 (9).

Valge seisab ilmselt paremini ega ole viigist huvitatud. Küll aga märkab ta, et on sattunud ajahätta ja tahab paar käiku võita. Mäng jätkub: 31. ... Ke7 32. Lf6+ Ke8 33. Lh8+ Ke7 34. Lf6+ Ke8 35. Lh8+. Siin leiab Sokolov, et võib oma järgmise käiguga jõuda seisu kolmekordse korduseni ning teatab meeskonna kapteni kaudu sellest kohtunikule. See jätab viigi fikseerimata ja laseb edasi mängida, sest viigitaotlust ei esitatud korrektselt.

Artikkel 9.2 ütleb selgelt:
Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda (mitte tingimata käikude kordamisega)
a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu oma partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha;
b) on just tekkinud ja viiki taotlev mängija on käigul.
Artikkel 9.5 lisab:
Kui mängija taotleb viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel, seiskab ta otsekohe mõlemad kellad.

Kella seisma ei pandud ja oma käiku protokolli ei kirjutatud. Ilmselt oli asjatu võistkonna kapteni kaasamine taotlusprotsessi, mängija võis ju vahetult kohtuniku poole pöörduda.
Järgnes elav diskussioon kohtuniku, mängijate ja kaptenite vahel. Tegemsee meeskonna protest jäi rahuldamata. Partiis aga mängiti 35. ... Ke7 36. Lxh4+ Ke8 37. Lh8+ ja valge võitis 44. käigul. Partii võit oleks andnud Tegemseele võidu, nüüd lõppes matś viigiga.
Veider, et üks suurmeister hakkab võiduseisus käike kordama, teine aga ei tea üllataval kombel päris tavalisi reegleid. Küsida võiks aga, kui suur see reeglite rikkumine ikkagi oli ja kas poleks kohtunik ometi võinud viiki fikseerida.

Käigu protokolli kirjutamine on kindlasti oluline, sest see garanteerib, et partii võimalikul edasimängul käiku ei muudetaks. Kella seiskamine sedavõrd oluline pole, sest selle peamine mõte on, et aeg kaotsi ei läheks, juhul kui pärast taotluse tagasilükkamist partiid jätkama peab. Alates 1. juulist ei nõutagi enam kella seiskamist, kuigi seda võib endiselt teha.
Kui kohtunik taotluse tagasi lükkas, siis pidi ta kindlasti ütlema, miks ta seda teeb. Ja kas ei oleks siis Sokolov võinud kohe esitada uut taotlust, olles vahepeal käigu 35. ... Ke7 protokolli kirjutanud ja seejärel kella seisma pannud? Sellest, et see käik oleks laual tehtud (misjärel kindlasti viiki taotleda ei saaks) pole kusagil juttu.

Kaht korda järjest viiki pakkuda pole kena (koodeks räägib ülemäärastest viigipakkumistest), aga korduvatest viigitaotlustest pole kusagil juttu, ka mitte sellest, et neid ei tohi teha samal käigul.
Formaalselt oli kohtunikul õigus, aga ainult formaalselt. Protest tema otsuse vastu oleks arvatavasti esitatud igal juhul.
Keegi väitis, et Sokolov oleks võinud taotluse esitada veel järgmiselgi käigul. Väide on selgelt ekslik, sest oma 36. käiguga lõi ju Luther etturi.

Kontrollimist vajab aga väide, et seis oli 3 korda kordunud juba valge 35. käiguga, mistõttu musta käiku polnud enam vajagi. Kui kontrollime, siis selgubki, et sama seisu tõi 3. korda lauale juba 35. Lh8+, nii et Sokolov võis taotluse esitada mitte art. 9.2a, vaid 9.2b alusel ning oma järgmise käigu üleskirjutamist polekski olnud vaja.
Nii oleks reeglite tulnud kasuks kõigile - nii mängijatele, kaptenitele kui ka kohtunikele. Aga ega see ainus näide ole. Samas matśis oli partii, kus käike olevat korratud lausa 5 korda ja siis olevat viigini jõutud vist kohtuniku algatusel. Ja meenutame olümpiaajast kasvõi Malekohtuniku 29.XI Seisukordused.
Lembit

teisipäev, 3. veebruar 2009

Eksimist märgati hiljem

Ühel Saksa internetiküljel on viimastel päevadel tegeldud küsimusega, mida teha, kui määrustevastast käiku kohe ei märgata ja see avastatakse alles hiljem. Toodud näited on küll elementaarsed ning vähegi kogenud mängijatele ja kohtunikele need vaevalt huvi pakuvad, aga sealses arutluses näisid üsnagi mitmel ekslikud seisukohad olevat. Vaatame siis meiegi, milles asi.

Diskussioon läks lahti järgmisest juhtumist: Ühes partiis käis must f7-f5. Seda, et ettur seotud oli, märkas valge alles 6 käiku hiljem, kui ettur liikus f5-f4 ja pani kahele vigurile kahvli. Küsiti, kas valge võiks nüüd oma odaga etturi ära lüüa ja öelda siis tuli (sest musta kuningas oli ju endiselt tules). Või kui valge oleks viguri ära andnud ja paar käiku hiljem kuninga h8-le viinud? Kas oleks taotluse määrustevastasuse kohta võinud esitada nüüd või peaks valge jääma mängima vähemviguriga?
Lahenduse annab artikkel 7.4a: Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik, kaasa arvatud etturi muundamine või vastasmängija kuninga löömine, tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist. See, mitu käiku on vahepeal tehtud, ei oma mingit tähtsust. Nii et antud juhul pidi lauale uuesti tekkima seis, mis seal oli enne f7-f5 käiku.

Eksinud mängija karistamise näeb ette artikkel 7.4b: kahel esimesel korral vastasmängijale 2 lisaminutit, 3. kord toob kaotuse, muidugi juhul, kui allesjäänud jõududega matistamisvõimalus eksisteerib. Asendava käigu leidmisel peame arvestama malendite puudutamise reegleid. Nii et kui võimalik, tuleb käinud malend asetada mingile teisele väljale. Toodud näites on Ef7 sidumise tõttu küll ilmselt liikumisvõimetu.
Üks sakslaste diskussioonis osaleja oli kindlalt veendunud, et sel juhul tuleb käia mingi teise samasuguse malendiga (antud juhul siis etturiga) ja vaid siis, kui ükski ettur käia ei saa, võib käia mistahes muu malendiga. Tegelikult võib siis muidugi artikli 4.5 järgi teha ükskõik millise määrustepärase käigu. Kui vahepeal on sooritatud mitu käiku, peab kohtunik mõtlema sellele, kas tuleb kompenseerida tühistatud käikudele asjatult kulutatud mõtlemisaega. Siin võib ta toimida oma parema äranägemise järgi.

Teises partiis oli vastastikune suur ajapuudus. Üks mees käis Lb6-f1. Lipp löödi ja ajakontrollini jõudnult mees alistus. Kas ta oleks võinud nõuda oma käigu määrustevastaseks lugemist? Muidugi, reeglid ütlevad ju, et kui partii ajal leitakse, aga leidjaks võib olla emb-kumb mängijaist või kohtunik. Küll ei tohi aga partii vahepeal olla lõppenud alistumise või ajaületuse tõttu, sest siis poleks ju enam tegemist partii ajaga. Nii et arvamus, et kui vastane lööb lipu ja määrustevastasuse kohta taotlust ei esita ning sel moel võidab, on ekslik.

Kolmas mees oli tõstnud ratsu g8-lt g6-le, käest lahti lasknud, kella aga veel mitte vajutanud. Kas peaks ta nüüd kella vajutama või võib ta enne kellavajutust panna ratsu g6 asemel f6-le? Muidugi võib ta ratsu kõigepealt õigele väljale asetada. Vastase kätte läheb õigus määrustevastase käigu kohta taotlust esitada alles pärast seda, kui mängija on oma käigu sooritanud. Seni on kõik võimalused vigase käigu korrigeerimiseks (muidugi vastavalt reeglitele). Kui ratsul poleks olnud mingit käiku, oleks võinud teha mistahes käigu, aga vastane oleks saanud 2 lisaminutit.

Lõpuks on ühes partiis sel ajal, kui üks mees naaberlaual toimuvat uurib, teinud teine teise käigu järjest. Kui vastasmängija laua juurde jõuab ja toimunud korralagedusele tähelepanu juhib, võtab ta teisena sooritatud käigu tagasi. Aga kui oleks esitatud taotlus määrustevastase käigu kohta? Ega see palju poleks muutnud. Teisena tehtud käik on niikuinii tühine. Küll oleks aga selline pöördumine andnud õiguse saada vastase määrustevastase käigu eest 2 lisaminutit.

Kui varasem määrustevastane käik selgub sulle sel ajal, kui vastane mõtleb, siis sõltumata sellest, kes selle käigu tegi, tuleb kellad seisata, informeerida vastast ja kutsuda kohtunik. Sakslased lisavad siinkohal juurde, et kui sa pole kindel, siis kutsu kõigepealt kohtunik ja lase sellel asja uurida ilma vastast segamata.
Lembit

pühapäev, 1. veebruar 2009

Saalomonlik otsus

Viimastel päevadel on mitmel pool elavalt kommenteeritud ühe eelmisel kolmapäeval Wijk aan Zees mängitud partii lõppu. Asjad arenesid seal arvatavasti nii (pisidetailides info veidi erineb):
10. voorus kohtusid aser Radźabov ja hollandlane Smeets. Juba 30. käiguks olid mehed suures ajapuuduses. Kui R. teeb oma 39. käigu Vb7-e7, lükkab ta kogemata laualt maha vastase e8 seisnud oda. Selleks hetkeks oli tal ilmne võiduseis, aga kellale jäänud viimane sekund. R. käivitab vastase kella, aga S. vajutab selle tagasi, seejuures midagi öeldes, ilmselt oma oda kohta. R. vajutab uuesti S. kella, siis aga jõuab kohale kohtunik, kes näeb, et R. aeg on läbi. Kohtunike esmane kavatsus oli R-le kaotus panna, seejärel aga aktsepteerisid nad mängijate otsust viiki leppida. Võimalik, et algatus selleks tuli kohtunike poolt. Päris selge, et mistahes poolele võidu andmine viiks paratamatult vastaspoole protestile, nii aga õnnestus partii kaelast ära saada. Mehed ise olevat pärast partiid seda rahumeeli ühiselt analüüsinud.

Viik on ilus saalomonlik lahendus küll, ometi poleks see partii ise mitte kuidagi viiki läinud. Kas oleks R. realiseerinud oma ülekaalu või oleks ta kaotanud ajaületuse tõttu, sest ühe sekundiga poleks ta jõudnud oda paigale panna, kella vajutada ja veel pärast vastase käiku oma 40. käiku teha. Sündinud lahenduse peamine põhjendus oli see, et ka S. rikkus reegleid: ta ei tohtinud kella tagasi vajutada ega vastasele midagi öelda. Kui mõlemad rikuvad reegleid, sõltub asi kohtunikust - kaaluda, mida keegi tegi, ja leida adekvaatne lahendus.

Reeglid on aja jooksul muutunud. Partiid agaralt kommenteerinud Mark Crowther väidab, et oli 1962. a. pretendentide turniiril näinud üht Kerese partiid Benköga. Viigiseisus partiis oli Benkö hulga ettureid ümber ajanud, Keres kehitanud vaid õlgu ja vajutanud kella tagasi. Kerest ei karistatud kuidagimoodi ja Benkö kaotas ajaga. Aga tol ajal oli see vist ainuvõimalik tegutsemine. Mängija kelli seisata ei tohtinud, see oli vaid kohtunike privileeg.

Kanada kohtunik Jonathan Berry (kellega koos ma oleksin kunagi äärepealt maailmas esimestena saanud nimetuse Senior International Arbiter, aga tiitel jäi loomata) kirjutab, et just tema ettepanekul olevat FIDE 1975 võtnud ametlikesse reeglitõlgendustesse, et kui mängija malendid segamini ajab, peab vastasmängija kella tagasi vajutama. Hiljem läks see koodeksisse endasse. Aga püsis see seisukoht vaid elektronkellade ja lisasekundite tulekuni. Kellavajutused annaksid ju mängijatele teenimatuid lisasekundeid. Nii et aja vaid nupud sassi ja aega muudkui tuleb.

Nüüd ütleb artikkel 7.3 Kui mängija ajab ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult.
Formaalselt on asi selge, praktiliselt vist siiski mitte täielikult. Ma pole nõus nendega, kes viimaste päevade vaidlustes on kirjutanud, et FIDE reeglid on halvasti mõeldud ja kirjutatud ning ebaselged, aga kuna ei FIDE ega kohtunikud neid ei järgi, pole neil tähtsustki. Küllap ikka on.

Aga ometi ei tohiks mängija saada kasu malendite ümberajamisest. Antud juhul oleks Smeetsi poolt kellade seiskamine andnud Radźabovile hea võimaluse seisu kallal rahulikult mõtisklemiseks. Ehk oli õigus Berryl (kuigi mitte formaalselt), et kuivõrd sellel turniiril 1. ja 2. ajakontrollil lisasekundeid ei kasutatud, siis oleks ikkagi võinud kella tagasi vajutada. Ja mis siis, kui Radźabov oleks kukkunud oda paika pannud sel ajal, kui kellad oleksid seisnud? Seis tuli ju taastada enda aja arvel. Praktiliselt peaks 1-2 sekundilise aja juures malendi ümberajamine olema võrdne ajaületusega.
Muide samal turniiril oli Radźabovil juba kord varem tegemist ümberaetud malenditega. Ivantśuki kella oli ta tagasi vajutanud ja see ei protesteerinud, vaid seadis oma malendid korda. Ehk on artikli 7.3 raskuspunkt ikkagi 1. lausel: oma aja arvel. Ja kas vastasele millegi ütlemine tähendab tingimata artikli 12.6 rikkumist: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada?
Nii et küsimused jäävad. Üldse on igasugused reeglid kirjutatud nii, et neid oleks võimalikult vähe, et nad kehtiksid võimalikult paljude juhtude kohta ja et nii jääks ruumi ka tervele mõistusele. Saalomonlikke otsuseid võib muidugi teha, aga kas need ka kõige paremad on, ei tea.
Lembit